Domeenireeglid ja registrileping

.ee domeene saab registreerida iga era- või juriidiline isik. Registreerimiseks tuleb .ee akrediteeritud registripidajale esitada taotlus. Registripidaja peab domeeni registreerimise käigus kontrollima registreerija isikut ning registripidajale on ette nähtud kohustuslikud isikutuvastuse meetodid.

• Isiku all peetakse silmas nii Eesti kui välisriigi era- ja juriidilisi isikuid;

• Üks isik võib registreerida piiramatu arv domeene;

• Domeenide registreerimine toimub taotluste registrisse laekumise ajalises järjekorras ehk kehtib põhimõte “kes ees, see mees”.

• EIS-l on õigus keelduda domeeni registreerimisest, mis on blokeeritud või reserveeritud, ja mille registreerimise taotlus ei vasta reserveeritud domeenide registreerimise eritingimustele.

• Domeeni on võimalik registreerida ka nimeserverita. Vaata selle kohta siit.

• WHOIS otsingumootori kaudu on domeeni registreerimisel selle registreerija, halduskontakti ja tehnilise kontakti nimi, e-postiaadressi ning juriidilisest isikust registreerija puhul äriregistrikood avalik informatsioon.

• Domeeni registreerimisel pole vaja esitada registreerija, halduskontakti ja tehnilise kontakti postiaadressi.

Võimalikud probleemid:

• Domeeni registreerimisel on eksituse või hooletuse tõttu registreeritud vale või vigane domeeninimi. Mida sellisel juhul teha?
  EIS registrina ei saa tehingut tühistada ega raha tagastada. Eksituse korral tuleb registreerida uus domeen. Kui tegemist on registripidaja poolt tehtud veaga, saab registreerija taotleda registripidajalt raha tagastamist ja registreeringu kustutamist. Kui aga juba registreerija teinud domeeninimes vea, mis esineb ka taotlusel, võib vale domeeninime kustutada domeeni registreerija avalduse alusel.

• Registreerisin domeeni, aga hiljem avastasin, et eksisteerib sellenimeline kaubamärk või äriühing?
  Domeeni registreerimisel tuleb isikul kinnitada, et ta ei riku kolmandate isikute (sh intellektuaalseid) õigusi. Sellisel juhul on võimalik, et isik, kelle õigusi sellise domeeni kasutamisel rikutakse, kaebab domeeni registreerija kohtusse või domeenivaidluste komisjoni.

Seotud teemad:

• Isiku tuvastamine

• Taotluse allkirjastamine

• Registreeringu kustutamine

• Toimingud domeenide ja kontaktidega

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.13.1, 3.1.1, 4.1.1 ja 5.3.1 koos alapunktidega.

• Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0–9), sidekriipse ja tähti, k.a täpitähed;

• Suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata;

• Domeeninimi ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina;

• Domeeninime minimaalseks pikkuseks on 2 sümbolit ja maksimaalseks pikkuseks on 63 sümbolit.

Eesti registri- või isikukoodi mitte omavad ettevõtted ja eraisikud saavad samuti .ee domeeni registreerida.

Registripidaja peab tuvastama välismaise juriidilise või eraisiku vastavalt isiku tuvastamine ja taotluse allkirjastamine.

• Kui registreerija on välismaine juriidiline isik, siis on halduskontakt isik, kelle kaudu domeeninime kohta taotlusi esitatakse;

• Välismaa juriidilist isikut saab lisaks tuvastada ka välisriigi vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse alusel;

• Füüsilist isikut saab lisaks tuvastada välisriigis väljastatud isikut tõendavate originaaldokumentide alusel;

Seotud teemad:

• Halduskontakt

Seotud Domeenireeglite punktid: 12.5.

IDN domeeninimi (Internationalized Domain Name) koosneb tähemärkidest väljaspool ASCII (American Standard Code for Information Interchange) süsteemi.

• Eesti keeles koosneb IDN domeeninimi tähemärkidest õ, ä, ö, ü, š ja ž (k.a sidekriips);

• domeeninimena registreeritakse kõiki Eesti tähestikku kuuluvad tähti (Eesti tähestiku leiad SIIT).

Ülddomeeni all mõistetakse sarnaste tunnustega isikuid ja asutusi, mida kasutatakse domeeninimede eristamiseks.

Ülddomeenideks on:

• com.ee – äriühingud äriseadustiku mõistes;

• pri.ee – füüsilised isikud;

• fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad äriseadustiku mõistes;

• med.ee – meditsiiniasutused

NB! Kui isik soovib registreerida ülddomeeni alla alamdomeeni, siis peab ta ülddomeeni eritunnustele vastavust tõendama dokumentaalselt. See tähendab, et näiteks com.ee alla alamdomeeni “ehitusettevõte” registreerimiseks tuleb registripidajal veenduda äriregistri väljavõtte alusel, et tegemist on äriühinguga äriseadustiku mõttes. FIE-de puhul tuleb samuti lähtuda äriregistri väljavõttest. Füüsilise isiku tõendamiseks piisab üksnes isikut tõendava dokumendi alusel füüsilise isiku olemasolu tuvastamisest. Meditsiiniasutuste puhul on oluline veenduda, et tegemist on kehtiva loa alusel tegutseva meditsiiniasutusega.

EIS-le edastamisel tuleb ülddomeeni alla alamdomeeni registreerimisel taotluse juurde lisada ka tõend!

Seotud viide: Ülddomeenid ja nende alla Alamdomeenide registreerimise kord

.ee domeeni saab registreerida 3, 6 või 9 kuuks ja 1-10 aastaks.

• Domeeni registreerimisperiood algab korrektse taotluse laekumisel .ee registrisse.
• Registripidaja on kohustatud võimaldama praegustele ja tulevastele registreerijatele vaid vähemalt ühte Domeenireeglites ette nähtud domeeni registreerimisperioodi. Kui registreerija soovib mingiks perioodiks .ee domeeni registreerida, tuleb tal vastava sooviavaldusega pöörduda enda registripidaja poole.

Seotud teemad:

• Domeeni pikendamine
• Domeeni pikendamisest

Registreerija on isik, kelle nimele on domeen registreeritud või kes taotleb enda nimele domeeni registreerimist.

• Registreerija saab olla nii füüsiline kui  juriidiline isik, kes on tuvastatud ning kes on esitanud selleks nõutava teabe ja dokumendid.

• Registreerija saab teha domeeniga kõiki toiminguid või volitada halduskontakte tegema seda tema eest.

NB! Kui registreerija on füüsiline isik, siis võib ta olla ka enda registreeritud domeeni halduskontakt.

Võimalikud probleemid:

• Kui domeeni registreerijaks soovib olla laps (alaealine isik)?
  Alaealise eest vastutavad seaduse alusel tema esindajad, s.t vanemad. Alaealine saab olla domeeni registreerija juhul, kuid tema esindajad kiidavad selle heaks. Sellisel juhul peavad olema vanemad domeeni halduskontaktid, kes peavad allkirjastama ka domeeni registreerimise avalduse.
  

Seotud teemad:

• Registreerija õigused
• Registreerija kohustused

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.10, 2.16 ja 4.1 koos kõikide alapunktidega.

Registreerijal on õigus kõikidele registreerimisteenustele, mida .ee domeenireeglid võimaldavad. Neid registreerimisteenuseid osutab talle .ee akrediteeritud registripidaja (registripidajate nimekirja leiad www.internet.ee avalehelt).

Registreerimisteenused:

• Domeeninime registreerimine;

• Registreeringu pikendamine;

• Kontaktandmete uuendamine;

• Nimeserveri kirjete haldamine;

• Registreeringu kustutamine;

• Domeeninime üleandmine (s.t domeeni omanikuvahetus);

• Registripidaja vahetamine;

• DNSKEY kirjete haldamine.

NB! Registreerijal on õigus nõuda oma registripidajalt kõigi registreerimisteenuste osutamist ilma lisatingimusteta!

Registreerija ei ole kohustatud eeltoodud teenuste kasutamisel ostma registripidaja poolt osutatavaid või vahendatavaid muid teenuseid (nt: veebimajutus, e-post).

Seotud Domeenireeglite punkt: 5 koos kõikide alapunktidega.

Registreerija on kohustatud registripidajale registreerimisteenuse kasutamisel avaldama tema poolt nõutud andmeid.

Registreerija on kohustatud:

• Esitama taotluses õiged andmed;

• mitte rikkuma domeeninime registreerimise ja kasutamisega õigusakte ega kolmandate isikute õigusi (nt kaubamärgiõiguste rikkumine);

• tagama, et halduskontakt ja tehniline kontakt on nõus enda ülesandeid täitma;

• heas usus täitma .ee domeenireegleid ja EIS-i poolt avaldatud juhiseid;

• registreerija peab tagama tehnilised tingimused domeeninime kättesaamiseks;

• registreerija peab esitama registripidajale isikusamasuse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

NB! Registripidaja peab veenduma, et kõik taotlusele esitatud nõuded on registreerija poolt täidetud!

Võimalikud probleemid:

• Registreerija ei esita enda kohta õigeid andmeid.
  Tuleb eeldada, et registreerija poolt esitatud andmed on õiged;

• Registreerija esitas ebakorrektsed andmed.
  Kui registripidaja või EIS saab teada, et registreerija on esitanud ebakorrektsed andmed (nt kirjaviga nimes), peab registreerija või tema esindaja andmed parandama. Vastupidisel juhul võib EIS domeeni peatada;

• Kui registripidaja või EIS saab teatada, et registreerija on esitanud valeandmed (nt registreerija äriregistrikood, isikukood või sünniaeg on vale), pole EIS-i registris võimalik domeeni andmeid parandada, mistõttu tuleb alustada domeeni kustutamismenetlust;

• registripidajal tuleb meeles pidada, et registreerija isikuandmete õigsuse kontrollimine on otseselt seotud registripidaja kohustusega tuvastada isik ja tahe.

Seotud teemad:

• Domeeninime peatamine ja kustutamine EIS-i poolt

• Isiku tuvastamine 

• Taotluse allkirjastamine

• Kontaktandmete uuendamine

Seotud Domeenireeglite punktid: 4 koos kõikide alapunktidega.

Registreerija peab domeeninime registreerimisel määrama domeenile halduskontakti, kes on:

• Registreerija seaduslik esindaja (nt juriidilise isiku juhatuse liige) või registreerija poolt kirjalikult volitatud esindaja;

• Vaid eraisik;

• Keda võib olla rohkem, kui üks isik. Registrisüsteem lubab registreerida kuni 10 halduskontakti.

Halduskontakt:

• Võib allkirjastada ja esitada registreerija nimel kõiki domeeniga seotud taotlusi ning saada ja edastada domeeniga seonduvat mis tahes teavet;
• Ei tohi enda ülesandeid edasi delegeerida, sest tal puudub edasivolitamise õigus;
• Omab samasuguseid õigusi nagu registreerija. Halduskontakt võib sisuliselt otsustada “domeeni saatuse“, s.t kõiki domeeniga seotud kriitilisi toiminguid nagu domeeni registreerimine, domeeni kustutamise või domeeni andmine uuele omanikule;
• Vastutab enda ja registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest.

NB! Registreerija on kohustatud tagama, et halduskontaktiks määratud isik on nõus halduskontakti ülesandeid täitma.

• Kui halduskontakt on registreerija poolt kirjalikult volitatud isik, tuleb registripidajal kontrollida selle volikirja olemasolu ja EIS-i nõudel peab registripidaja kirjalikult allkirjastatud volituse ka esitama. Registripidaja võib (kuid ei pea) domeeni registreerimisel edastada taotluse EIS-le koos kirjaliku volikirjaga.

Võimalikud probleemid:

• Kui registreerija soovib domeeni halduskontakti eemaldada?
  Halduskontakti saab eemaldada vaid juhul, kui neid on mitu, sest domeeniga peab olema seotud vähemalt üks halduskontakt. Kui on üks halduskontakt, siis tuleb ta asendada uue isikuga. Vaata kontaktandmete uuendamine;
• Kui registreerija ei määra endale eraldi halduskontakt?
  Eraisikust registreerija puhul määrab registripidaja halduskontaktiks registreerija ise. Juriidilisest isikust registreerija puhul on halduskontaktiks see isik, kes taotluse esitab või on taotluses määratud olema halduskontakt. Juriidiline isik ilma halduskontaktita taotlust esitada ei saa.

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.14, 4.1.1 ja 4.1.4.

Registreerija peab domeeninime registreerimisel määrama domeenile tehnilise kontakti:

• Kes võib olla nii eraisik kui ka juriidiline isik;

• Kellel on õigus registreerija nimel lisada, muuta või eemaldada domeeni nimeserverite kirjeid;

• Kellel on õigus taotleda domeeni DNSKEY kirjete lisamist, muutmist ja kustutamist;

• Keda võib olla rohkem, kui üks isik. Registrisüsteem lubab registreerida kuni 10 tehnilist kontakti.

NB! Tehnilisel kontaktil puudub muude registreerimisteenuste puhul registreerija esindamise õigus.

NB! EIS võib nõuda tehniliselt kontaktilt nimeserveri kirjete muutmist, kui vastavad kirjed põhjustavad või võivad põhjustada häireid domeeninimede süsteemi töös või kui see on vajalik domeeni peatamiseks.

NB! Registreerija on kohustatud tagama, et tehniliseks kontaktiks määratud isik on nõus tehnilise kontakti ülesandeid täitma.

Võimalikud probleemid:

• Kui registreerija soovib domeeni tehnilise kontakti eemaldada?
  Tehnilist kontakti saab eemaldada vaid juhul, kui neid on mitu, sest domeeniga peab olema seotud vähemalt üks tehniline kontakt. Kui on üks tehniline komtakt, siis tuleb ta asendada uue isikuga. Vaata kontaktandmete uuendamine.

Seotud teemad:

• Nimeserveri kirjete haldamine
• DNSKEY kirjete haldamine

Seotud Domeenireeglite punktid 2.15, 4.1.1 ja 4.1.4.

EIS-i poolt on reserveeritud eestikeelstee riiginimede, Eesti haldusüksuste kohanimede ning teatud numbritest koosnevad domeeninimed. Neid domeeninimesid on võimalik registreerida vastavat õigust kinnitavate dokumentide esitamisel.

Reserveeritud domeenide nimekirja kuuluvad:

• Eestikeelsed riiginimed, mis on avaldatud Eesti Keele Instituudi Maailma Maade Nimede loetelus;
• Numbritest koosnevad domeeninimed, mis on numbriloa omanikele Eesti numeratsiooniplaanis numbriloa alusel väljastatud;
• Kõik Eesti Territooriumi Haldusüksuste nimistus kinnitatud kohanimed.

Seotud viited:

• Domeenireeglite punkt 3.2.5.

Teatud domeeninimed on blokeeritud ja neid ei saa domeeninimena registreerida.

Blokeeritud domeenid on:

• Ülddomeenid med.ee; com.ee; pri.ee; fie.ee.
• Domeenid: cache.ee; telnet.ee.

Seotud viide: Blokeeritud domeenide nimekiri

Registreerija saab oma domeeni ka üle anda uuele registreerijale. Sellise toiminguga vahetatakse sisuliselt domeeni omanikku.

• Domeeninime üleandmiseks peab registreerija esitama registripidajale taotluse, millega loobub domeenist uue vastuvõtva registreerija kasuks;

• Domeeninime üleandmine on kriitiline toiming, mistõttu on registripidajale ette nähtud kohustuslikud isikutuvastuse meetodid;

• Ka uus omanik peab registripidajale esitama taotluse domeeni registreerimiseks;

• Kui registripidaja ei ole registreerija otsest tahteavaldust kindlaks teinud või kahtleb selles, siis saadab EIS registreerija e-posti aadressile e-kirja domeeninime üleandmise kinnitamiseks. Vaata selle kohta Domeeni staatused.

Võimalikud probleemid:

• Kui üleandmist takistab tehniline keelumärge, siis puudub võimalus anda domeeninimi üle uuele omanikule.

Seotud teemad:

• Isiku tuvastamine 
• Taotluse allkirjastamise viisid
• Domeeni registreerimine
• Registreerija õigused
• Registreerija kohustused

Seotud Domeenireeglite punktid; 2.13.4 koos alapunktidega.

Domeen aegub pärast registreerimisperioodi lõppkuupäeva.

• Domeeni aegumisel on registreerija jätkuvalt domeeni omanik;

• Et domeeni ei blokeeritaks (domeeni ei ole enam .ee tsooni teenindavates nimeserverites), tuleb registreerijal hiljemalt 15 päeva jooksul pärast aegumuskuupäeva domeen pikendada. Vaata selle kohta Domeeni pikendamisest.

• Domeeni aegumise kuupäev on nähtav muuhulgas WHOIS otsingus;

• Aegunud või peatunud domeeni pikendamise osas ei võida ega kaota registreerija registreerimisperioodi osas midagi (pärast aegumiskuupäeva domeeni pikendamisel järgmine aegumistähtaeg kuupäevaliselt ei muutu).

Võimalikud probleemid:

• Registreerijal ununes registreerimisperioodi lõppemisele järgnenud 15 päeva jooksul domeeni pikendada?
  Registreerijal on võimalik domeeni  pikendada pärast 15 päeva möödumist veel 30 päeva jooksul (s.t kokku 45 päeva);

• Mis teha, kui domeen on aegunud ning on vaja teha omaniku ja registripidaja vahetus?
  Kui domeen on aegunud, saab aegunud domeeni omanik (registreerija) jätkuvalt nõuda registripidajalt esitatud taotluse kaudu omaniku või registripidaja vahetuse tegemist.

Seotud Domeenireeglite punktid: 5.3.1.4 ja 6.1.6.

Registreeringu ehk domeeninime kustutamisel tuleb domeeni registreerijal esitada registripidajale vastavasisuline taotlus. Registreeringu kustutamine on kriitiline toiming, mistõttu on registripidajale ette nähtud kohustuslikud isikutuvastuse meetodid.

• Domeeni kustutamisel peab registreerija taotluses väljenduma otsene tahteavaldus, milles otseselt avaldub tema soov domeeni registreeringu kustutamiseks. Registripidaja peab lähtuma vastavalt isiku tuvastamine ja taotluse allkirjastamine väljatoodule.

• EIS saadab vaikimisi registreerija e-posti aadressile e-kirja domeeninime registreeringu kustutamise kinnitamise taotluse. Kui registripidaja on registreerija otsese tahte tuvastanud, siis vaikimise kinnituse taotlust ei edastata. Vaata selle kohta lähemalt Domeeni staatused.

• Alates taotluse esitamisest EIS-i registrile kestab kustutamismenetlus 30 päeva.

NB! Soovi korral on registreerijal õigus 30-päevase kustutusmenetluse ajal oma domeen tagasi saada. Et domeeni kehtivus taastada, tuleb registreerijal esitada registripidajale allkirjastatud taotlus kustutamismenetluse peatamiseks. Registreerija taotlus peab vastama "Taotluse allkirjastamise viisid" väljatoodule. Domeeni kehtivuse taastamise tehniliste tingimuste kohta vaata aga lähemalt "Domeeni staatused".

Võimalikud probleemid:

• Kui kustutamist takistab tehniliselt keelumärge, siis puudub võimalus domeeninimi kustutada;

• Kui domeen kuulub äriregistrist kustutatud juriidilisele isikule, alustab EIS kustutamismenetlust vastavalt punktis. Lõppenud (kustunud) juriidilisele isikule kuuluvad domeenid väljatoodule.

• Kui domeen kuulub surnud füüsilisele isikule, alustab EIS kustutamismenetlust vastavalt punktis surnud füüsilisele isikule kuuluvad domeenid väljatoodule.

Seotud teemad:

• Isiku tuvastamine
• Taotluse allkirjastamise viisid
• Registreeringu pikendamine
• Registreerija õigused
• Registreerija kohustused
• Domeeni staatused

Seotud Domeenireeglite punktid 2.13.2, 2.21, 4.1.2 ja 5.3.5 koos alapunktidega.

EIS võib mõjuval põhjusel registripidaja poolt registreeritud domeeni peatada. Kui rikkumist pole 30 päeva jooksul kõrvaldatud, võib EIS domeeni kustutada.

NB! Tegemist on EIS-i võimalusega domeen peatada! Praktikas on ka levinud viis domeeni koheselt mitte peatada, vaid edastada selle kohta hoiatus. Kui rikkumist ei ole 30 päeva jooksul pärast hoiatust kõrvaldatud, võib EIS domeeni kustutada.

Mõjuvad põhjused:

• EIS-le ei edastata kohast domeeninime registreerimise või üleandmise taotlust või nõusolekut;
• Registreerija või tema esindaja puhul ei ole vastavalt Domeenireeglitele tuvastatud isiku ja/või tahet;
• Täidetud ei ole ülddomeenide (com.ee / pri.ee / fie.ee / med.ee) alla alamdomeeni registreerimise tingimused.

Mõjuvad põhjused registreerijaga seotud juhtudel:

• Registreerija rikub domeenireegleid ega lõpeta seda 10-tööpäevase tähtaja jooksul. Näiteks olukorras, mil registreerija esitab domeeni registreerimisel ebakorrektsed andmed või dokumendid ega paranda neid;
• Registreerija halduskontakt ja/või tehnilise kontakt ei vasta korduvatele EIS-i poolt saadetud päringutele;
• Domeeni registreerimisperiood on lõppenud ja domeeni ei ole 15 päeva jooksul pikendatud;
• Registreerija suhtes on jõustunud vastavasisuline Domeenivaidluste Komisjoni, kohtu või vahekohtu lahend;
• Juriidiline isik on äriregistrist kustutatud. Selle kohta vaata Lõppenud (kustunud) juriidilisele isikule kuuluvad domeenid.

Mõjuv põhjus muudel juhtudel:

• Põhjendatud taotlus esitatakse .ee akrediteeritud Registripidaja poolt. Selliseks põhjendatud taotluseks loetakse argumenteeritud registripidaja selgitusi koos tõenditega.
• Põhjendatud taotlus edastatakse pädeva riigiasutuse poolt. Näiteks politsei, CERT-i või kohtu taotluse alusel (nt kohtumääruse alusel saab nõuda domeenile keelumärgete tegemist);
• Domeeninimi on blokeeritud või reserveeritud.

Seotud teemad:

• Registreerija õigused
• Registreerija kohustused
• Registripidaja õigused
• Registripidaja kohustused
• Reserveeritud domeeninimed

Seotud Domeenireeglite punktid: 6.1 kuni 6.3.

Surnud registreerija ei saa olla domeeni omanik. Juhul, kui EIS-le saab teatavaks, et domeeni registreerija on surnud, teavitab EIS sellest domeeni kontaktisikuid ja alustab kustutamismenetlust.

NB! Domeeni suhtes õigust omaval isikul (pärijal) on võimalus domeeninimi endale üle võtta. Selle kohta vaata siit.

• Domeeni kustutamismenetlust on võimalik alustada üksnes juhul, kui surmast on möödunud 6 kuud.

• Registripidajal tuleb domeeni üleandmise taotluses kontrollida, et domeeni pärija on selleks õige isik ja esitab selleks õiged dokumendid.

• Kui domeeni üleandmine ei ole toimunud 30 päeva jooksul, siis kustub domeen. Soovi korral on võimalik domeen pärast selle kustumist registrist “kes ees, see mees” põhimõttel uuesti registreerida.

Seotud teemad:

• Domeeni pärimine

Seotud Domeenireeglite punktid: 5.3.6 ja 6.6.

Äriregistrist kustutatud juriidiline isik ei saa olla domeeninime registreerijaks. Kui EIS saab info, et juriidilisest isikust registreerija on äriregistrist kustutatud, teavitame sellest domeeni kontaktisikut ja alustame kustutusmenetlust.

NB! Domeeni suhtes õigust omaval isikul on võimalus domeeninimi üle võtta. Selleks tuleb esitada registripidajale domeeni üleandmise taotlus (teisisõnu domeeni omanikuvahetus).

• Registripidajal tuleb domeeni üleandmise taotlusel kontrollida, et domeeni suhtes õigust omav isik esitab domeeni omandamist tõendavad dokumendid;
• Domeeni omandamist tõendavad dokumendid asendavad registreerija nõusolekut;
• Kui domeeni üleandmine ei ole toimunud 30 päeva jooksul, siis domeen kustub. Soovi korral on võimalik domeen pärast selle kustumist registrist “kes ees, see mees” põhimõttel uuesti registreerida.

Seotud Domeenireeglite punktid: 6.4.

.ee domeeni registreeringuid saab pikendada 3, 6 või 9 kuuks ja 1-10 aastaks.

• Registreeringu pikendamiseks ei pea registripidajale esitama taotlust, seega ei ole ette nähtud registripidajale ka kohustuslikke isikutuvastuse meetodeid;

• Registreeringut saab pikendada igal ajahetkel, kuid domeeni maksmimaalne pikkus saab olla kuni 10 aastat;

• Üldreegli kohaselt võib registripidaja registreeringut pikendada ainult siis, kui registreerija on eelnevalt tasunud teenuselepingus ette nähtud pikendamise tasu.

NB! Registripidaja võib pikendada domeeni ilma, et registreerija eelnevalt tasu maksab, juhul, kui registreerija on andnud selleks selgelt väljendatud nõusoleku teenuselepingus, kuid seda järgnevalt:

• registreerijale jäetakse võimalus 30 päeva jooksul alates talle teate edastamisest domeeni pikendamisest loobuda (registreerija peab loobumiseks ise tahet avaldama)!

Võimalikud probleemid:

• Kui pikendamist takistab tehniliselt keelumärge, puudub võimalus domeeninime pikendada;

• Kui domeen pikendatakse inimliku eksimuse tõttu valeks perioodiks, ei ole enam võimalik pikendamisest loobuda.

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.13.3 ja 5.3.2 koos alapunktidega.

Domeeni on võimalik pärida ja anda üle selleks õigustatud isikule (pärijale).

• Domeeninime pärimisel tuleb teostada domeeninime üleandmine uuele omanikule;

• Sellisel juhul asendab pärimisdokument vana omaniku (registreerija) nõuseoleku ja tahte;

• Pärimisõigusdokumendiks loetakse dokumenti, mis on notariaalselt tõestatud ja milles on notari poolt kinnitatud õigusjärgsed pärijad;

• Selliseks dokumendiks pole abielutunnistus, surmatunnistus, testament vms dokument.

Võimalikud probleemid:

• Kui kaua on võimalik pärimist teostada?
  Domeenireeglid eeldavad, et 6 kuud pärast vana omaniku surma on võimalik domeeni suhtes alustada kustutamismenetlust. Sellisel juhul edastab EIS domeeni kontaktidele vastava teate, et 30 päeva jooksul on võimalik domeeni üleandmine teostada ja pärast selle aja mööduist domeen kustutatakse. Nt juhul, kui pärijal on ligipääs vastavatele e-postiaadressile olemas, saavad nad ka teate kätte. Pärast domeeni kustutamist on see vabalt kättesaadav "kes ees, see mees" põhimõttel.

• Kui üleandmist takistab tehniline keelumärge, siis puudub võimalus domeeninime pärida ja anda üle uuele omanikule.

Seotud Domeenireeglite punkt: 5.3.6.

Domeeni kontaktandmete uuendamine tähendab halduskontakti, tehnilise kontakti, registreerija kontaktandmete muutmist.

• Pärast kontakti loomist ei saa enam muuta kontakti isikukoodi, äriregistrikoodi, sünniaega, riigitunnust ning koodi tüüpi (org/priv/birthday).
• Registripidaja kohustus on kontaktandmete uuendamisel tuvastada registreerija tegelik tahe, täiendavad kohustuslikud isiku tuvastamise ja tahte viisid (nn “legaldoc” nõuded) ei kohaldu;
• Ka halduskontakt võib domeeni kontaktandmeid uuendada.
• Registripidajal on õigus valida, missugust registreerija tahte tuvastamise meetodit ta soovib kontaktandmete uuendamisel isiku suhtes kasutada. Nt võib selleks olla e-maili vahendusel kinnituse edasamine, klienditeeninduskeskkonnas vastava funktsionaalsuse loomine jms.
• Registreerija tahte tuvastamise viis peab olema hiljem kontrollitav;
• E-posti aadressi muutmisel edastab EIS endisele ja uuele kontaktile teavituse.

NB! Kontaktandmete muutmine tähendab ka halduskontakti või tehnilise kontakti isiku muutmist!

Seotud teemad:

• Isiku tuvastamine
• Taotluse allkirjastamise viisid
• Halduskontakt
• Tehniline kontakt

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.13.5 ja 5.3.3 koos alapunktidega.

Nimeserveri kirjete haldamine tähendab, et registripidaja teeb registreerijale, halduskontaktile või tehnilisele kontaktile võimalikuks teostada domeeninimega seotud toiminguid või teeb seda nende isikute taotlusel. Ainult nende toimingute korral võib registreerijat esindada tehniline kontakt, kelleks võib olla ka registripidaja.

• Domeeniga seotud nimeserverite kirjete toimingud tähendab nimeserveri kirjete muutmist, lisamist ja eemaldamist;

• Kui nimeserverite kirjed põhjustavad domeeninimede süsteemi töös häireid, võib EIS nõuda toimingute teostamist.

Seotud teemad

• Nimeserveritega seotud küsimused
• Tehniline kontakt

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.13.6 ja 5.3.4 koos alapunktidega.

EIS võib domeeninime DNSKEY kirjete osas teha toiminguid, kui kirjed põhjustavad või võivad põhjustada domeeninimede töös häireid või ei vasta üldtunnustatud standarditele.

• Registripidaja on kohustatud Domeeninime DNSKEY kirjeid lisama, kustutama või muutma registreerija, halduskontakti või tehnilise kontakti taotlusel.

• Kui registripidaja on domeeni teenindava nimeserveri ja DNSSEC võtme haldusteenuse pakkujaks, on registripidajal endal õigus lisada, kustutada või muuta domeeninime DNSKEY kirjeid;

Seotud Domeenireeglite punktid: 5.3.8 koos alapunktidega.

Isiku tuvastamine (isikusamasuse kontrollimine) on protsess, mille käigus registripidajal tuleb veenduda, et registreerija või tema esindaja on see isik, kes ta väidab end taotluse esitamisel olevat.

Lisaks tuleb registripidajal isiku tuvastamisel teha kindlaks isiku selge soov ja tahe teostada just seda tehingut, mille ta registripidajale esitab.

Registripidaja peab tuvastama isiku ja tema tahte:

• Domeeninime registreerimisel;

• Registreeringu kustutamisel;

• Domeeninime üleandmisel.

Taotluse allkirjastamine tähendab, et registreerija või tema esindaja peab isikusamasuse kontrollimiseks ja tahte kindlakstegemiseks allkirjastama registripidajale esitatava taotluse.

Aktsepteeritud viisid füüsilise isiku (eraisiku) puhul:

• Omakäeliselt antud allkiri registripidaja esindaja juuresolekul;
• Isiku digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, kes on andnud elektroonilise allkirja Eesti ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutades. Sama kehtib ka e-residentide kohta või kui see välisriik on EIS-i poolt aktsepteeritud. Nimekirja aktsepteeritud välisriikidest leiad SIIT.
• Allkirjastamisega on võrdsustatud pangaülekanne või PayPal verifitseeritud konto kaudu ülekanne registripidajale, mis on tehtud eraisikust registreerija või tema esindaja nimele registreeritud pangakonto või PauPal verifitseeritud konto kaudu.

NB! Mitte unustada taotluse saamisel kontrollida isikut tõendava dokumendi kehtivusaega ja/või elektroonilise allkirja kehtivust!

Aktsepteeritud viisid juriidilise isiku puhul:

• Registreerija esindaja omakäeliselt antud allkiri registripidaja esindaja juuresolekul;
• Registreerija esindaja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu, kes on andnud elektroonilise allkirja Eesti ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutades. Samaväärseks loetakse ka Eesti e-residendi antav allkiri või kui välisriik on EIS-i poolt aktsepteeritud.Nimekirja aktsepteeritud välisriikidest leiad SIIT.
• Allkirjastamisega on võrdsustatud pangaülekanne või PayPal verifitseeritud konto kaudu ülekanne registripidajale, mis on tehtud juriidilisest isikust registreerija või tema esindaja nimele registreeritud pangakonto või PayPal verifitseeritud konto kaudu;

NB! Mitte unustada taotluse saamisel kontrollida juriidilise isiku olemasolu äriregistri või registrikaardi kaudu, mis kinnitab juriidilise isiku õigusvõimet ja juhatuse liikme esindusõigust!

Olulised tähelepanekud:

• Enne registreerimisteenuse osutamist peab registripidaja tuvastama isiku kooskõlas eeltoodud nõuetega.
• Isiku tuvastamiseks võib registripidaja võimaldada kas ühte või mitut eeltoodud isiku tuvastamise meetodit!
• Eristada isiku tuvastamist ja isiku tahte kontrollimist.
• Isiku tahte kontrollimise käigus veendub registripidaja, et isik on õigustatud esitama taotlust, kuid selle käigus ei tohi unustada tuvastada, kas isik on tegelikkuses ka see, kes ta väidab end olevat;
• Isiku tuvastamisel registripidaja esindaja juuresolekul ei ole vaja isikut tõendavast originaaldokumendist teha koopiat.
• Tulevikus tekkivate võimalike probleemide vältimiseks on siiski soovituslik omada koopiat;
• Muudel juhtudel tuleb EIS-le edastada koopiad (nt pangakonto/PayPal Verified kontoväljavõte ja arve, maksekviitung vms), et näidata, kuidas tuvastati isik!
• Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ on suhetes registripidajaga juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes märgitakse registreerija halduskontaktiks.

Võimalikud probleemid:

• Taotluse allkirjastamisel juriidilise isiku juhatuse liikme esindusõiguse kontrollimisel tuleb veenduda, et juriidilisel isikul ei kehti ühist esindusõigust Eesti äriregistris. Ühine esindusõigus tähendab, et juhatuse liige ei tohi üksinda registripidajale esitatud taotlust allkirjastada.
• Kui domeeniga soovib teostada toimingu juriidilise isiku juhatuse liige, kes pole märgitud domeeni halduskontaktiks?
  Kui juhatuse liikmel on võrdne esindusõigus (mitte ühine esindusõigus), on juhatuse liikmel õigus teha domeeniga seotud toiminguid ka ilma, et ta domeeni halduskontakt oleks. Sellisel juhul peab registripidaja veenduma, et tegemist on juriidilise isiku juhatuse liikmega, kes omab kehtivat esindusõigust.

Mida teha, kui taotlus või sellele lisatud dokumendid pole esitatud ladinakeelses tähestikus?

• Kõik registripidajale esitatud taotlused peavad olema esitatud ladinakeelses tähestikus.
• Registripidaja peab enda valitud meetodist lähtuvalt veenduma, et mitte ladinakeelses tähestikus esitatud taotluse lisa sisu (nt tõend juriidilise isiku kehtivuse kohta või pangakonto/PayPal Verified konto maksekviitung), vastab ladinakeelses tähestikus esitatud taotluse andmetele.
• Kui registreerija on taotlusele lisanud lisa, mis ei ole ladinakeelses tähestikus, võib registripidaja nõuda selle sisu kontrollimiseks registreerijalt dokumendi kohta tõlget.
• Registripidaja ei pea nõudma registreerijalt tõlget ja võib mitte ladinakeelse tähestiku mõistmiseks kasutada ka sõnaraamatu abi.
• Samal ajal on registripidajal oluline järgida isikusamasuse kontrollimise üldpõhimõtet, et ta tuvastab registreerija isiku ja veendub tema tahtes tehingut teha!
• Nt soovitame tõlkeks kasutada: http://www.freetranslation.com

Seotud teemad:

• Kontaktandmete uuendamine
• Isikuandmete töötlemine ja kaitse
• Registripidaja õigused
• Registripidaja kohustused

Seotud Domeenireeglite punktid: 4.1.2 ja 41 koos alapunktidega, Registrilepingu punkt 7 koos alapunktidega.

Isikuandmed on mistahes andmed, mis on registreerimisteenuse või muu domeenidega seotud toimingu kaudu füüsilise isiku kohta EIS-le esitatud. Samuti on isikuandmete töötlemine mistahes registreerija isikuandmetega tehtav toiming.

• EIS on isikuandmete kaitse seaduse kohaselt isikuandmete vastutav töötleja ja registripidaja on EIS-i poolt volitatud isikuandmete töötleja;

• Kõik inimese ja tema eksistentsiga seonduv on kirjeldatav andmetena. Seega kuuluvad isikuandmete hulka näiteks nimi, aadressandmed, tervislik seisund, teave varandusliku seisukorra kohta, IP-aadress, e-maili aadress jne.

• Isikuandmete kaitseks peab registripidaja rakendama turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest!

• Registripidaja võib edastada tema valduses olevaid isikuandmeid vaid EIS-le ja isikule, kellele andmed kuuluvad.

• Kolmandatele isikutele võib väljastada registreerija poolt EIS-le töötlemiseks antud isikuandmeid vaid seaduses sätestatud juhul ja alustel. Seda näiteks olukorras, mil avalikke ülesandeid täitev organ (nt kohus, Andmekaitse Inspektsioon) taotleb domeeni registreerija kohta isikuandmeid, mille taotlemise õigus tuleneb talle otse seadusest.

• Registripidaja kinnitab EIS-ile iga-aastases kinnituskirjas isikuandmete töötlemise nõuetele vastavust!

NB! Isikuandmed on konfidentsiaalsed ning registripidaja kasutab neid vaid enda rollist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Seotud Domeenireeglite punktid: 8 koos alapunktidega.

.ee akrediteeritud Registripidaja on isik või asutus, kes Registrilepingu kohaselt osutab Registreerijatele Registreerimisteenuseid.

• Registripidajal on EIS-i volitus, õigus ja kohustus osutada Registreerijatele Registreerimisteenuseid.
• Registripidaja võib saada teenustasu vastavalt kokkulepetele Registreerijatega.
• Registripidaja vähemalt üks töötaja on läbinud EIS-i õppeprogrammi ja Registripidaja täidab teisi Lepingus fikseeritud pädevusnõudeid.

Registripidajal on õigus osutada registreerijatele registreerimisteenuseid. Registreerimisteenused on kõik .ee domeeninime registreerimise ja toimingutega seotud tegevused.

• Registripidajal on õigus nõuda registreerimisteenuse osutamisel registreerijalt tasu (v.a autoriseerimiskoodi väljastamisel);

• Registripidaja võib pakkuda registreerijatele ühte või mitut registreerimisperioodi;

• Registripidajal on õigus kasutada registreerimisteenuse osutamisel alltöövõtjaid, kellel on õigus täita registripidaja kohustusi. Sellisel juhul vastutab registripidaja enda alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest;

• Registripidaja ei vaja registreerija nõusolekut, et enda õigusi ja kohustusi teisele registripidajale üle anda;

• Registripidaja võib isikusamasuse kontrollimiseks võimaldada kas ühte või mitut isikusamasuse kontrollimise meetodit!

Seotud teemad:

• Isikuandmete töötlemine ja kaitse
• Isiku tuvastamine
• Taotluse allkirjastamise viisid

Seotud Domeenireeglite punktid: 3, 4 ja 9.1.1 koos alapunktidega.

Registripidajal on kohustus osutada registreerijatele registreerimisteenuseid. Registripidaja peab võimaldama registreerijatele kvaliteetset ja turvalist registreerimisteenust.

• Registripidaja peab järgima kehtivaid Domeenireegleid;

• Registreerimisteenuse osutamisel on registripidajal kohustus sõlmida registreerijaga teenusleping;

• Registripidaja peab tuvastama enne registreerimisteenuse osutamist registreerija või tema esindaja isiku ja tahte;

• Registripidaja ei tohi registreerimisteenuseid registreerijale osutada enne, kui registreerija on esitanud registreerimisteenuse taotlemisel nõutud andmed ja dokumendid.

• Registripidaja hoiab tema poolt kogutud isikuandmed konfidentsiaalsena. Isikuandmeid võib registripidaja kasutada üksnes registripidaja rollist tulenevate ülesannete täitmiseks.

• Registripidaja peab enda ettevõttes kehtestama sise-eeskirjad, mis reguleerivad registripidaja töötajate kohustusi isikuandmete töötlemisel ja Domeenireeglite järgimisel!

Seotud teemad:

• Isikuandmete töötlemine ja kaitse
• Isiku tuvastamine
• Taotluse allkirjastamise viisid

Seotud Domeenireeglite punktid: 4 koos kõikide alapunktidega, Registrilepingu punktid 2.4, 6 ja 8.

Vastavalt EISiga sõlmitud registrilepingule peab registripidaja juures töötama vähemalt üks .ee sertifitseeritud töötaja, kes on läbinud .ee sertifitseerimistesti.

• .ee sertifitseeritud töötaja tagab, et registripidaja meeskonnas on isik, kes on omandanud piisavalt teadmisi, nii domeenimaailmas toimimisest kui .ee registrisüsteemist;
• .ee sertifitseeritud töötaja selgitab enda kolleegidele .ee registrisüsteemi eripärade kohta, jagades ning abistades igapäevaste probleemide korral;
• iga 2 aasta tagant tuleb läbida uus .ee sertifitseerimistest, v.a juhul, kui selle sisse jäävad olulised domeenireeglite muudatused. Sellisel juhul tuleb test sooritada 4 kuu jooksul, pärast domeenireeglite jõustumist.

Võimalikud probleemid:

• Kellele kuulub sertifitseering?
  See on isiklik ja kuulub töötajale, kes on testi edukalt läbinud. Kui nt sertifitseeritud töötaja liigub ühe registripidaja juurest teise juurde, siis liigub sertifitseering temaga kaasa.
• .ee sertifitseeritud töötaja lahkub registripidaja juurest?
  Sellisel juhul tuleb registripidajal tagada 3 kuu jooksul alates lahkumisest uus töötaja, kes läbib EIS-i juures sertifitseerimistesti.

Registripidaja vahetamine on toiming, mil domeeninime registreerija vahetab senise registripidaja uue registripidaja vastu.

• Registreerijal on õigus registripidajat vahetada alati, kui ta seda soovib.
• Registripidaja vahetamiseks on vajalik domeeni autoriseerimiskood;
• Registreerija saab autoriseerimiskoodid nt EIS-i registreerija portaali, registripidaja iseteeninduskeskkonna või klienditeeninduse kaudu;
• Kui registreerijal puudub võimalus ise teada saada oma domeeni(de) autoriseerimiskoodi, peab registripidaja talle selle väljastama 5 tööpäeva jooksul;
• Registripidaja vahetamiseks peab registreerija esitama taotluse uuele registripidajale, kellel on muuhulgas õigus nõuda selle eest tasu.

NB! Registripidajal on kohustus teha koostööd registreerija ja tema valitud uue registripidajaga domeeni ülemineku võimaldamiseks. Registripidaja ei tohi teha takistusi domeeni üleviimisele ega nõuda tasu autoriseerimiskoodi väljastamise eest!

Võimalikud probleemid:

• Klient soovib vahetada registripidajat, aga ta ei tea oma autoriseerimiskoodi?
  Koodi saamiseks peab klient pöörduma oma senise registripidaja poole!
• Mida teha kliendiga, kes soovib lahkuda, aga on teenuste eest võlgu?
  Registripidaja vahetust ei tohi takistada!
• Kellele võib registripidaja väljastada autoriseerimiskoodi?
  Koodi võib väljastada üksnes registreerijale, tema volitatud esindajale, k.a halduskontaktile või tema poolt määratud uuele registripidajale (ainult registreerija nõudel);
• Mis juhtub, kui registripidaja ei väljasta 5 tööpäeva jooksul autoriseerimiskoodi? Sellisel juhul väljastab koodi EIS ja pöördub selgituste saamiseks registripidaja poole.

Seotud teemad:

• Halduskontakt
• Registreerija õigused
• Registreerija kohustused

Seotud Domeenireeglite punktid: 2.13.7 ja 5.3.7 koos alapunktidega.

Domeenivaidluste Komisjon (DVK) on sõltumatu organ .ee-ga seotud domeenivaidluste lahendamiseks.

• DVK menetluse ajal pole vaidlusalust domeeni võimalik kustutada või anda üle uuele omanikule.

• DVK otsus jõustub selle tegemise päeval. EIS ei täida DVK otsust 14 päeva.

• Menetluse poolel on õigus pöörduda kohtusse. EIS ei täida DVK otsust, kui talle on esitatud DVK otsuse tegemisest 14 päeva jooksul kohtumäärus, mis keelab hagi tagamise korras vaidlusaluse domeeninime kustutamise ja üleandmise.

• Seni, kuni nimetatud kohtumäärus puudub, on DVK otsus pärast 14 päeva möödumist registripidajale täitmiseks kohustuslik. Poolel, kelle kasuks on DVK jõustunud otsus tehtud, on õigus esitada asjakohastele registripidajatele taotlus selle täitmiseks. Taotlusele vastavalt peavad registripidajad ka käituma (nt toimetama konkreetselt kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal domeeninime üleandmise või kustutamise).

• DVK jõustunud otsus asendab domeeninime üleandmise või kustutamise taotlusel registreerija tahteavaldust.

• Kui registripidajale on DVK menetluse ajal esitatud vaidlusaluse domeeninime kohta avaldusi, loetakse registripidajale esitatud avaldused kehtetuks.

• Juhul, kui DVK vaidluseks olev domeen kustub, läheb see üle reserveeritud domeenide nimekirja. Sellisel juhul saab DVK otsuse täitmist nõuda vastavalt reserveeritud domeenide registreerimise tingimustele.

• DVK jõustunud otsused on kättesaadavad SIIT.

Seotud DVK reglemendi punktid: 5.2.8 ja 15.2 koos kõikide alapunktidega.