Korduma kippuvad küsimused

I Soovin registreerida .ee domeeni, mida pean selleks tegema?

1. Miks registreerida .ee?

.ee on Eesti tunnus. .ee puhul on tegemist tippdomeeniga, mis on mõeldud info jagamiseks eestlastele ja eestlastega. 

Ettevõtete jaoks on .ee lõpuga koduleht parimaks visiitkaardiks enda klientidele internetis ning annab kontrolli oma e-identiteedi üle. .ee lõpuline domeen:

  • tagab parima tuntuse ja nähtavuse Eesti interneti kasutajate hulgas ehk on parim interneti värav eestlasteni jõudmiseks

  • on klientide silmis usaldusväärne ja turvaline

  • toob veebilehe paremini välja nendes päringutes, mis pärinevad Eestist

  • on kättesaadavam kui rahvusvahelised domeenid, mille osas on ühele nimele rohkem konkurentsi

  • kaitseb sinu ettevõtte või pakutava toote/teenuse brändi, et keegi teine ei jõuaks selle registreerimisel ette (kui see on juhtunud, on võimalik pöörduda domeenivaidluste komisjoni poole)

Eestlaste poole pöörduda ei võimalda täna ükski teine tippdomeen paremini kui .ee! 

2. Miks peaksid ettevõtted endale registreerima .ee domeeni?

Ettevõtete jaoks on koduleht justkui digitaalne visiitkaart, mille abil enda tooteid või teenuseid potentsiaalsetele klientidele tutvustada. Veebiaadressi abil saavad ettevõtted kontrollida enda  digitaalset identiteeti. .ee domeen:
1. Tagab kõige parema nähtavuse eesti internetikasutajate seas ehk on digitaalne värav eestimaalasteni;
2. On klientide seas usaldusväärne ning turvaline;
3. Toob kodulehe otsingumootori nimekirjas ettepoole Eestist tehtud päringute puhul;
4. On parema saadavusega, kui rahvusvahelised domeenid, mille puhul on suurem konkurents ning tõenäosus, et sobiv nimi on juba eelnevalt registreeritud;
5. Kaitseb ettevõtet ja selle brändi juhtudel, kui keegi teine soovib registreerida samanimelist domeeni;

4. Mis on WHOIS?

WHOIS ehk domeeniotsing on teenus, kust saad otsida domeeniga seotud andmeid nagu registreerija ja registripidaja nimi, kontaktandmed, domeeni registreerimise ja aegumise kuupäev ning DNSSEC allkirjastamine. WHOIS domeeniotsingu leiad www.interneti.ee avalehelt. WHOISi kasutajatingimused leiad siit.

5. Kes on registripidaja?

Registripidaja on Eesti Interneti SA poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõte või asutus, kes pakub domeeni registreerijatele registreerimisteenuseid. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkuja. Registripidaja kaudu hakkab edaspidi toimuma registreerimisteenuste osutamine, sealhulgas domeeni pikendamine ja andmete muutmine. Volitatud registripidajad leiad aadressilt www.internet.ee/registripidajad. 

6. Kes on registreerija?

Registreerija on isik, kelle nimele registreeritakse domeen. Registreerija võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

8. Soovin registreerida .ee domeeni, mis andmed pean registripidajale esitama?

Domeeni registreerimise jaoks vajalikud andmed on kirja pandud domeenireeglite punktis 4.1.1, mis ütleb, et registreerimisel tuleb registripidajale esitada:

a) taotletav domeeninimi,
c) halduskontakti nimi, isikukood ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nimi), telefoninumber ja e-posti aadress,
d) tehnilise kontakti nimi, registri- või isikukood ja selle registreerinud või välja andnud riigi nimi (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumber ja e-posti aadress;
e) juriidilisest isikust registreerija puhul nimi, registrikood ja selle registreerinud riigi nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
f) füüsilisest isikust registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanimi, isikukood ja selle välja andnud riigi nimi (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadress.

Tähelepanu! Domeeninime registreerimise taotluse esitamisel palume jälgida registripidaja täpsemaid juhiseid.

Tähelepanu! Kui domeeni registreerib registreerija esindaja (halduskontakt), peab tal olema kas kirjalik volitus või Eesti kehtivast õigusaktist tulenev õigus registreerijat esindada (näiteks juhatuse liige).

9. Kas domeeni on võimalik registreerida nimeserveriteta?

Jah, domeenireeglid ei kohusta registreerijat domeeni registreerimisel esitama kahte domeeni teenindavat nimeserverit. Juhul kui domeeni registreerijal on aga soov domeeni reaalselt kasutama hakata (teha veebileht, kasutada seda e-posti aadressina vms), on vajalik domeenile lisada kaks seda teenindavat nimeserverit.

10. Kui pikaks perioodiks saab .ee domeeni registreerida?

.ee domeene saab registreerida 3, 6, 9 kuuks ja 1-10 aastaks.  2020. aastal on registritasu vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta. Registritasu on Eesti Interneti SA poolt domeeni registreerimise või pikendamise eest registripidajatelt küsitav tasu. Tasu lõpptarbijale ehk registreerijale määratakse registripidajate poolt vabaturu konkurentsi tingimustes. Tasule lisandub käibemaks.

11. Kes on halduskontakt ja mis on tema roll?

Halduskontakt on registreerija esindaja (füüsiline isik), kellel on õigus registreerija nimel sooritada kõiki registreerimisteenuseid. Halduskontaktil peab olema registreerija volitus teostada tema nimel kõiki domeeniga seotud toiminguid. Kui registreerija on juriidiline isik, on halduskontakt see isik, kes registripidajalt registreerimisteenuseid tellib. Kui registreerija on eraisik, täidab ta reeglina ise ka halduskontakti rolli. Halduskontaktil puudub edasivolitamise õigus. Halduskontakt vastutab enda ja registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest.

12. Kes on tehniline kontakt ja mis on tema roll?

Tehnilisel kontaktil on õigus lisada, muuta või eemaldada ainult temaga seotud domeenide nimeserveri andmeid. Kui domeeni registreerija kasutab mõne veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid, on soovitatav jätta oma domeenide tehniliseks kontaktiks just nende esindaja. Samas kui domeeni registreerija haldab oma servereid ise, siis võib ta tehniliseks kontaktiks määrata iseenda.

13. Kas domeeni registreerimisel peab taotluse ka allkirjastama?

Jah, vastavalt domeenireeglite punktile 4.1.2 on domeeni registreerimine üks neljast registreerimisteenusest, mille puhul domeeni registreerija või kirjalikult volitatud halduskontakt peab taotluse allkirjastama. Allkirjastamise viisideks pakub domeenireeglistik viite eri võimalust. Nendeks on:

a) digitaalne allkirjastamine kasutades Eesti ID-kaarti või Mobiil-ID-d;
b) digitaalne allkirjastamine kasutades selleks EIS-i poolt aktsepteeritud välisriigi ID-kaarti (nimekirja EIS-i poolt aktsepteeritud elektroonsetest isikutuvastusvahenditest leiad siit);
c) omakäeliselt allkirjastamine registripidaja esindaja juuresolekul (registripidaja kontoris või klienditeeninduspunktis);
d) allkirjastamise asemel tasuma registreerimisteenuse eest registripidajale registreerija või registreerija halduskontakti pangakontolt, märkides maksekorraldusele sellele taotlusele registripidaja poolt antud viitenumbri ja vastava domeeninime või registripidaja väljastatud arve numbri, millelt nähtub vastav domeeninimi;
e) tasuma registreerija esindaja (halduskontakti) nimele registreeritud ja PayPal-i poolt verifitseeritud (PayPal Verified) PayPal-i kontolt ning märkima makse selgitusse vastava domeeninime või registripidaja väljastatud arve numbri, millelt nähtub vastav domeeninimi. Registripidajal on õigus nõuda registreerijalt täiendavaid tõendeid PayPal-i konto verifitseerituse kohta.

14. Kas domeeninime valikule kehtivad ka mingid piirangud?

Jah, domeenireeglid näevad ette mõned piiranguid domeeninime kujule:
a) Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0-9), sidekriipse ja tähti (seejuures ei eristata suur- ja väiketähti ehk need on samaväärsed),
b) domeeninime minimaalseks pikkuseks on 2 ja maksimaalseks 63 sümbolit (ühemärgilisi domeene on võimalik soetada reserveeritud domeeninimede oksjonilt) ning
c) domeeninimi ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina.

15. Milliseid registreerimisteenused saab registripidaja juures teha?

Domeenireeglite järgi on registreerimisteenuseid kokku seitse ja kõiki neid saab teha registripidajate vahendusel. Nendeks on:

a) domeeninime registreerimine;
b) registreeringu kustutamine;
c) registreeringu pikendamine;
d) domeeninime üleandmine;
e) kontaktandmete uuendamine;
f) nimeserveri kirjete haldamine;
g) registripidaja vahetamine.

18. Miks ma ei saa registreerida domeeni EIS-i kaudu?

.ee domeenide registreerimine on korraldatud kahetasemeliselt, kus register EIS on domeenide registreerijate teenindamise andnud registripidajatele. Registripidajateks on ettevõtted, kes on läbinud EIS-i akrediteerimisprotsessi ja sõlminud registrilepingu. Registripidajad osutavad .ee domeeni registreerimisteenuseid: domeeninime registreerimine, uuendamine, muutmine, kustutamine jne. Akrediteeritud registripidajate üle saab EIS teostada erinevalt kõikidest teistest turul olevatest teenusepakkujatest järelvalvet.

19. Kas välismaised ettevõtted ja eraisikud saavad registreerida .ee domeeni?

Jah, Eesti registri- või isikukoodi mitte omavad ettevõtted ja eraisikud saavad .ee domeeni registreerida. Domeenireeglite punkt 4.1.1 b) sätestab, et registreerija peab esitama registreeritava domeeni halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi. 

20. Kas .ee domeeni registreerimisel kehtib kohaliku ID või aadressi nõue?

.ee domeeni registreerimisel ei kehti kohaliku ID ega aadressi nõue. Eesti registri- või isikukoodi mitte omavad ettevõtted ja eraisikud saavad .ee domeeni registreerida. Domeenireeglite punkt 4.1.1 b) sätestab, et Registreerija peab esitama registreeritava domeeni halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi.

21. Kas ma saan registreerida kohanimega .ee domeeni?

Eesti Interneti SA tõi alates 2023. aastast kuni 2024. aasta suveni turule varasemalt reserveerituna hoitud .ee domeene. Nende hulgas olid ka mitmeid Eesti koha- kui ka riikide nimed. Tegemist oli domeenidega, mida hoiti 12 aastat õigustatud huviga asutustele. Mitmed domeenid leidsid selle aja jooksul küll omaniku, kuid registreerimata domeenid jõudsid turule avatud pakkumistega Inglise oksjoni vahendusel. Paljud oksjonil olnud domeenid leidsid uue omaniku, kuid domeenid, mida oksjonilt ei soetatud, on kättesaadavad kõigile huvilistele. Domeeni saadavust saate kontrollida meie avalehe otsingumootori kaudu ning selle registreerimisel kehtib tavapärane .ee domeeni hinnastamine.

22. Kuidas kujuneb .ee domeeni lõpphind tarbijale?

Domeeni registreerimise lõpphinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, milleks on alates 1. maist 2018 vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta (hinnale lisandub käibemaks). Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

23. Kas täpitähtedega (ä, ö, ü, õ, š, ž) .ee domeeninime registreerimisel kehtib sama domeenihind?

Täpitähtedega domeeninime registreerimise hind on sama, mis tavalise .ee domeeni registreerimise puhul ja selle lõpphinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, milleks on alates 1. maist 2018 vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta. Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

24. Kas täpitähtedega (ä, ö, ü, õ, š ja ž) domeeni on võimalik kasutada e-postiaadressis?

Täna ei ühildu mitmed e-posti kliendid täpitähtedega domeenidega ja seetõttu ei ole täpitähtedega domeenide e-postis kasutamine veel soovitatav. Võimalik on kasutada täpitähtedega domeeninime punycode vastelist nimekuju (punycode vasteinfo@täpitähtedegadomeen.ee domeeninimele on info@xn--tpithtedegadomeen-qqbd.ee), kuid sellisel juhul tuleb arvestada domeeninime kirjapildi keerukusega.

25. Millised on tippdomeen .ee alla kuuluvad ülddomeenid?

Ülddomeene kasutatakse sarnaste tunnustega isikute ja asutuste domeeninimede grupeerimiseks ja eristamiseks. Ülddomeenid on:
a) com.ee – äriühingud äriseadustiku mõistes;
b) pri.ee – füüsilised isikud;
c) fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad äriseadustiku mõistes;
d) med.ee – meditsiiniasutused.

26. Kas ülddomeenide alla domeeninime registreerimine on tasuline?

Jah, kõikide ülddomeenide domeeninime registreerimine on tasuline ja võrdsustatud tippdomeen .ee alla domeeni registreerimisega. Ülddomeenide registreerimisel kehtib sama hind, mis tava .ee domeeni registreerimise puhul. Ülddomeene saab registreerida registripidajate vahendusel.

27. Mis on alamdomeen ja kuidas ta erineb ülddomeenist?

Domeenireeglite kohaselt on alamdomeen tippdomeenist .ee vasakule jääv punktiga eraldatud tähis. Tippdomeeni alla saab registreerida vabalt valitud arv alamdomeene. Näiteks võiks Eesti Interneti SA KKK asuda lehel http://kkk.internet.ee. Alamdomeene haldab konkreetse domeeni omanik. Alamdomeene saab domeeni omanik kasutada näiteks temaatiliste alamlehtede tegemiseks. Samas võib domeeniomanik pakkuda nii tasulist kui tasuta võimalust enda domeeni alla alamdomeen registreerida. 

28. Kas alamdomeene on võimalik kuskil tasuta registreerida ja kui, siis kellel?

Jah, tasuta alamdomeene on võimalik registreerida eraisikutel ning haridus-, teadus- ja kultuuriasutustel. Eraisikutele on tasuta alamdomeeni registreerimise võimalus loodud domeenide era.ee ning eesti.ee alla. Haridus-, teadus- ja kultuuriasutustel on tasuta võimalik domeene registreerida läbi Haridus- ja Noorteameti domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ning vil.ee alla.

29. Mis juhtub registreeritud domeeniga, kui selle omanikust ettevõte kustutatakse äriregistrist?

Juhul, kui domeeninimega seotud ettevõtte kustutatakse äriregistrist ning ei ole toimunud domeeninime üleandmist, käivitab EIS registreeringu suhtes kustutusmenetluse. Menetlus kestab 45 päeva, millest viimased 30 ei ole domeen internetis enam kättesaadav. Kui selle aja jooksul ei anta registreeringut üle, kustutatakse domeeninimi ning see muutub taas kõigile registreerimiseks kättesaadavaks.

II Muud domeeni registreerimisega seotud teenused

30. Mis juhtub domeenidega, mida registreerijaid ei pikenda?

Domeeni registreeringut on võimalik pikendada igal ajahetkel, esitades registripidajale vastavasisulise soovi. Pikendamata domeeninimede suhtes algatab Eesti Interneti SA kustutamismenetluse. Kustutusmenetlus kestab kokku 45 päeva ja selle aja jooksul on registreerijal endiselt võimalik oma domeeni pikendamise soovist registripidajat informeerida.

Kustutusmenetlus koosneb mitmest etapist: Domeeni WHOIS andmebaasi tehakse märge, et domeen on aegunud. Selle aja jooksul on domeeni all olev veebilehekülg ja e-posti süsteem täiesti kättesaadav. Kui 15 päeva (aegumisperioodi) jooksul domeeni ei pikendata, peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või e-posti aadress) pole enam internetis kättesaadav. See staatus kestab 30 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks viimane võimalus võtta ühendust oma registripidajaga ja domeeni soovi korral pikendada. Sellekohane märge kantakse WHOIS-i andmebaasi, mida saab vaadata EIS-i kodulehel. Kui domeeni registreerija pole peale 30 päevast kustutusperioodi domeeni pikendanud, kustutatakse domeen registrist ja see läheb oksjonile .ee oksjonikeskkonda. Domeenioksjon kestab 24 tundi (00:00-23:59 GMT+2). Domeenid, millele 24 tunni jooksul pakkumist ei tehta, vabanevad ja on registreerimiseks kättesaadavad kõigile huvilistele “kes ees, see mees” põhimõttel.

32. Mida pean tegema kui soovin oma .ee domeeni kustutada?

Kui domeeni registreerijal puudub soov domeeni registreeringut pikendada, tuleb registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetluse 30 päeva, mille lõppedes kustutatakse domeen registrist ja see läheb oksjonile .ee oksjonikeskkonda. Domeenioksjon kestab 24 tundi (00:00-23:59 GMT+2). Domeenid, millele 24 tunni jooksul pakkumist ei tehta, vabanevad ja on registreerimiseks kättesaadavad kõigile huvilistele “kes ees, see mees” põhimõttel. 30-päevase kustutusmenetluse jooksul on registreerijal siiski võimalik domeeni soovi korral tagasi saada.

33. Kuidas pean toimima, kui soovin oma domeeni üle anda kellelegi teisele?

Domeeninime üleandmisel peab domeeni vastuvõttev registreerija esitama üleandva registreerija registripidajale taotluse, kus ta annab teada enda soovist registreerida kõne all olev domeen enda nimele. Antud taotlus peab sisaldama endas kõiki tavalisi domeeni registreerimise andmeid ning lisaks ka üleandva registreerija allkirjastatud nõusolekut antud domeenist vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Vastavalt domeenireeglite punktile 5.3.6.3 peab domeeninimest loobumise avaldus olema allkirjastatud ühel punktis 4¹ kirjeldatud viisidest ehk antud dokument peab olema kas digiallkirjastatud, allkirjastatud omakäeliselt registripidaja esindaja juuresolekul või allkirjastatud EIS-i poolt aktsepteeritud välisriigi ID-kaardiga. Aktsepteeritud isikutuvastusvahendite nimekirja leiad allalaetava failina domeenireeglite lehe lõpus. 

34. Kas registripidajat saab vahetada?

Jah, registripidajat saab vahetada. Registripidaja ei tohi teha takistusi registripidaja vahetamiseks. Näiteks ei tohi registripidaja siduda domeeni registreerimisteenuste osutamist muude tema poolt osutatavate teenuste tarbimisega. Registreerija on vaba ja tal on igal ajal õigus vahetada registripidajat.

36. Soovin vahetada domeeni nimeservereid. Mida selleks tegema pean?

Nimeserverite vahetus on üks seitsmest registreerimisteenusest, mida on võimalik sooritada registripidaja juures. Nimeserverite vahetust on autoriseeritud tegema domeeni registreerija, haldus- ja ka tehniline kontakt (see on ainuke registreerimisteenus, mida tehniline kontakt iseseisvalt sooritada võib).

37. Mis on registreerija portaal?

Registreerija portaalis saad ülevaate kõikidest endaga seotud domeenidest sõltumata sellest, millise registripidaja juures üks või teine domeen registreeritud on.

Tähelepanu! Portaalis näed domeene, mille juurde oled märgitud halduskontakti, tehnilise kontakti või eraisikust registreerijana. Portaali saab sisse logida Eesti või Eesti e-residendi ID-kaardi või Mobiili-IDga.

III .ee domeenioksjonid

38. Mis on Oksjoniportaal?

Oksjoniportaal on veebiplatvorm, mille vahendusel viib Eesti Interneti Sihtasutus läbi domeenioksjoneid. Oksjonile jõuavad nii kustuvad kui ka reserveeritud ja blokeeritud domeenid. Kustuvate domeenide puhul kasutatakse pime ning reserveeritud domeenide puhul avatud pakkumistega Inglise oksjonit. Portaalis saavad registreeritud kasutajad teha endale meelepärasele domeenile pakkumisi. Võitjapakkumise tegijatele väljastatakse Oksjoniportaalis domeeni registreerimise eelisõigus.

39. Mis on .ee domeenioksjon?

.ee domeenioksjon on viis .ee lõpuliste domeenide vabastamiseks ja uuesti registreerimiseks. Selle eesmärk on tagada kõigile võrdsed võimalused vabanevate domeenide registreerimiseks. Domeenide müümisel kasutame kustuvate domeenide puhul pime- ning reserveeritud domeenide jaoks avatud pakkumistega oksjonit. Oksjonite olemuse ja erinevuste kohta saad lähemalt lugeda meie blogist.

Oksjonikeskkonnas saab igaüks teha soovitud domeenile oma pakkumise. Keskkond asub lehel https://auction.internet.ee/.

40. Mis on pimeoksjon?

Pimeoksjon tähendab, et pakkumiste tegemine ja nendega tutvumine pole oksjonikeskkonnas avalik. Pakkujad ei näe teiste pakkumisi või kas keegi on pakkumise teinud. Näha on vaid alghind ning oksjoni lõpuni jääv aeg.

41. Mis on avatud pakkumistega oksjon?

EIS kasutab avatud pakkumistega oksjonit reserveeritud domeenide (kohanimed, ühemärgilised ja numbrilised nimed) registreerimiseks vabastamiseks. Avatud pakkumistega oksjoni puhul on kõik tehtud pakkumised avalikud. Selliselt muudame protsessi avatumaks – see on oluline nende domeeninimede puhul, mille vastu on suurem avalik huvi. Muuhulgas tähendab see suuremat osavõttu oksjonist ja pakkujate aktiivset osalemist. Osalejad peavad valmis olema oksjonil aktiivselt pakkumiste tegemiseks ning seda peamiselt lõppfaasis, sest vaid nii saab kindel olla meelepärase domeeni omandamises. Teisalt on võimalik kasutada ka oksjonikeskkonnas kättesaadavat automaatset pakkujat, mis aitab protsessi kasutajatel mugavamaks teha.

42. Mille põhjal valitakse, kas domeeninime müüakse pime- või avatud oksjoni kaudu?

Eesti Interneti Sihtasutus kasutab kustuvate domeenide müümisel pimeoksjoni ja reserveeritud domeenide puhul avatud pakkumistega oksjonit. Kustuvate domeeninimede puhul kasutusel olev pimeoksjon loob kasutajatele võrdseid võimalusi ning on mugav ja praktiline lahendus. Reserveeritud domeeninimede müümisel on aga nende atraktiivsuse tõttu olulisemal kohal aga protsessi avatus. Seega lähtutakse erinevat tüüpi domeeninimede müümisel nende olemusest ning turul olevast huvist.

43. Kuidas oksjonil osaleda?

Oksjonil on võimalik osaleda kõigil. Soovitud domeenile pakkumise tegemiseks tuleb oksjonikeskkonda luua kasutajakonto. Kasutajakonto on võimalik luua Eesti ID/Mobiil-ID, pangalingi või EL-i liikmesriikide kinnitatud eID abil. Kasutajakonto saab luua ka e-posti aadressi, mobiilinumbri ja parooli abil.

44. Mis on domeeni registreerimise eelisõigus?

Domeeni registreerimise eelisõigus tähendab, et oksjonile ei lähe mitte domeen, vaid üksnes selle registreerimise eelisõgus. Oksjoni võitja jaoks tähendab see eelisõigust registreerida enda nimele võidetud domeen. Oksjoni võitja võib anda domeeni registreerimise eelisõguse üle ka kellelegi teisele ega pea domeeni enda nimele registreerima.

45. Mis on oksjoni alghind?

Oksjonile läheb domeeni registreerimise eelisõigus alghinnaga 5 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasumise kohustus on üksnes oksjoni võitjal, teiste pakkumise eest osalejad tasuma ei pea. 5 eurot on algsumma, millest saab alguse pakkumiste tegemine.

46. Kuidas registreerida oksjonilt võidetud eelisõigusega domeen?

Oksjoni võitjal tuleb tasuda võidupakkumine. Tasumise järel saab võitja reserveerimiskoodi, millega registreerida võidetud domeen .ee akrediteeritud registripidaja juures. Registripidaja poole on aega pöörduda 30 päeva. Vastavalt registripidaja hinnakirjale lisandub tehingule tavapärane domeeni registreerimise tasu.

47. Mis saab domeenist, kui unustan juba makstud domeeni registreerimise eelisõigust 30 päeva jooksul kasutada?

Juhul, kui oksjoni võitja ei vormista 30 päeva jooksul domeeni registreeringut, läheb domeen tagasi oksjonile. Oksjoni võitja kaotab 30 päeva möödumisel domeeni registreerimise eelisõiguse. Sellepärast soovitame pöörduda oksjoni võitjal pärast pakutud summa tasumist koheselt registripidaja poole ja mitte viivitada. Registripidajal võib domeeni registreerimine võtta aega juhul, kui see ei ole automatiseeritud tegevus.

50. Mis saab siis, kui jätan oksjoni arve tähtajaks tasumata?

Oksjoni võitjale väljastatakse arve maksetähtajaga 7 päeva. Kui vastavat makset tähtaja jooksul ei laeku, liigub domeen automaatselt uuesti oksjonile. Arve tasumata jätnud kasutajale aga rakendatakse keeld vastava domeeni nime oksjonitel osalemiseks järgneva aasta jooksul. Kasutajale säilib võimalus arve eest tasuda ka pärast arve tähtaja möödumist.

Makse laekumisel pärast tähtaega eemaldatakse kasutajalt piirang vastava domeeninime oksjonil osalemiseks, kuid ei taastata tema eelisõigust vastava domeeninime registreerimiseks. Kui maksmata arveid on kogunenud 3 või enam, peatub kasutaja võimalus osaleda kõigil oksjonitel kuni kehtivate rikkumiste arv langeb alla 3.

51. Kuidas leida oksjonil reserveeritud domeeni registreerimiskood?

Logi sisse oksjonikeskkonda, vali ülamenüüst "minu pakkumised", leia nimekirjast domeen, mida soovid registreerida ning klõpsa viimases veerus lingil "võta domeen". Avaneb vaade, kus realt "Registreerimiskood" leiadki vajaliku koodi, mille abil saad selle domeeni oma lemmik .ee registripidaja juures ära registreerida. Eeltingimus registreerimiskoodi saamiseks on õigeaegselt tasutud oksjoni arve.

52. Milleks kasutab EIS domeenioksjonitelt saadud tulu?

EIS investeerib domeenioksjonitelt saadud tulu tõhusama ja turvalisema .ee loomisesse. Lisaks toetame igal aastal projekte, mis arendavad internetialaste teadmiste ja oskuste omandamist erinevates sihtrühmades. Projektitoetuste vooru avame iga aasta alguses, täpsem info ja tingimused on leitavad lehelt https://www.internet.ee/eis/toetused.

53. Miks saan EISi Oksjonikeskkonnast ingliskeelseid teavitusi?

Oleme seadistanud EISi poolt välja saadetavad automaatteated vastavalt sellele, mis keeles oksjonikeskkonda kasutate. Kui olete viimati keskkonnas kasutanud ingliskeelset seadistust, saate ka teavitusi inglise keeles. Kui muudate keskkonna seadete alt keele eesti keele peale, hakkate ka teavitusi saama eesti keeles.

IV DNSSEC turvalaiendus

54. Mis on DNSSEC?

DNSSEC ehk Domain Name System Security Extensions (eesti keeles domeeninimede süsteemi turvalaiendused) on turvavõtmete süsteem, mis tagab, et internetilehekülg, kuhu kasutaja suunatakse on see, mille aadressi ta veebilehitsejasse sisestas. Näiteks tagab DNSSEC, et sisestades veebilehitseja aadressiribale oma internetipanga veebiaadressi, ei suunata kasutajat sarnase väljanägemisega lehele, mis on petturite poolt andmete ja paroolide varastamiseks üles seatud. Vaata DNSSEC-i tutvustavat videot SIIT. 

55. Mis on DNSSEC-i täisteenus?

DNSSEC täisteenuse puhul ei pea domeeniomanik muretsema DNSSEC taristu ülesseadmise ja haldamise, võtmete loomise ning salajaste (privaat)võtmete kaitsmise eest - kõige selle eest võtab vastutuse teenusepakkuja. DNSSEC täisteenus tähistab registripidaja või nimeserveri teenuse pakkuja võimekust lisaks võtme edastamisele ka ise DNSSEC võtmeid luua ja hallata.

V Domeenivaidluste Komisjon

58. Mis on Domeenivaidluste Komisjon?

Domeeninimede registreerimisel võib ette tulla olukordi, kus neid üritatakse registreerida isikute poolt, kes ei pruugi olla vastava domeeni suhtes heauskselt õigustatud ehk toimub domeeninimede kaaperdamine. Sellise õigusvastase tegevuse takistamiseks on Eesti Interneti SA juurde moodustatud Domeenivaidluste Komisjon (DVK). DVK ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb Eesti Interneti SA juures. DVK tegevust reguleerib Domeenivalduste Komisjoni reglement.

59. Kes tohib registreerida kaubamärgiga seotud domeeninime?

Domeeni registreerimisel vastutab registreerija, et seda tehes ei kahjustata kellegi huve ega õigust vastavale nimele. .ee register ega registripidajad ei kontrolli registreerija õigust või selle puudumist domeeninime registreerimisel. Kaitstud kaubamärgi nimega domeeni registreerimisel on kaubamärgi omanikul võimalus oma õiguste tagamiseks pöörduda kohtu või domeenivaidluste komisjoni poole. Kui domeeninime algsel registreerijal puudub sellele õigustatud huvi, antakse tõenäoliselt kaubamärgiga seotud domeen üle kaubamärgi omanikule. Domeenivaidluste komisjoni tööst saad lähemalt lugeda meie kodulehelt.

60. Millisel juhul esitada DVK-le vaidlustusavaldus?

Kui leiad, et keegi on ilma sinu nõusolekuta registreerinud domeeninime, mis langeb kokku sulle kuuluva kaubamärgi või sinu kui füüsilise isiku nime või ettevõtte vms registrisse kantud nimega, on sul võimalik esitada DVK-le vaidlustusavaldus.

61. Mida teha kui soovin esitada DVK-le vaidlustusavaldust?

Koosta vaidlustusavaldus vastavalt DVK reglemendi punktile 5. Lisa väiteid kinnitavad tõendid ja tasu komisjoni lõiv. Taotlus tuleb kindlasti ka digiallkirjastada. Nõuetekohaseid vaidlusavaldusi saab esitada e-posti aadressile vaidlus@internet.ee. Üksikasjalik vaidluste lahendamise menetluse kirjeldus ja nõuded on kirjas domeenivaidluste komisjoni reglemendis.

62. Kui suured on DVK lõivud?

DVK lõive kasutatakse üksnes DVK töö korraldamiseks. Lõivud katavad (2/3 lõivust) vaidluste lahendajate töötasud ning (1/3 lõivust) sekretariaadi töö. DVK lõivude suurused leiate SIIT.

64. DVK lõivu osaline tagastamine

Kui menetlusosalised sõlmivad teatud aja jooksul (5 kalendripäeva peale vaidlustuse esitamist) domeeninime suhtes kokkuleppe või vaidlustaja võtab vaidlustusavalduse tagasi, tagastatakse vaidlustajale pool DVK lõivust.

65. Kui kaua kestab domeenivaidlus?

Domeeninimega seotud vaidlusele kuluv aeg sõltub juhtumi keerukusest ning vaidlusega seotud osapooltest. Lahenduseni jõutakse tavalisel 1-2 kuu jooksul.

VI Üldist

68. Kes saab muuta domeeni registreeringu kontaktandmeid?

Domeeni registreeringuga seotud kontaktandmeid saab muuta kolmel viisil: Domeeni omanik registreerija portaali vahendusel; Domeeni kasutaja läbi oma registripidaja; Domeeni haldav registripidaja domeeni registreerija palvel; Eesti Interneti Sihtasutus ei muuda ise domeeni registreeringuga seotud andmeid, kuid saadab domeeni omanikule automaatseid teateid, kui andmetes on toimunud muudatused. Kui teil on küsimusi muudetud andmete kohta, võtke palun ühendust oma registripidajaga.

70. Mida peaks juriidilisele isikule kuuluva .ee domeeniga tegema enne selle äriregistrist kustutamist?

Juhul, kui on soov domeeninime edasi kasutada, tuleb enne ettevõtte äriregistrist kustutamist teostada domeeninime üleandmine. Domeeninime üleandmisel peab domeeni vastuvõttev registreerija esitama üleandva registreerija registripidajale taotluse, kus ta annab teada enda soovist registreerida kõne all olev domeen enda nimele. Antud taotlus peab sisaldama endas kõiki tavalisi domeeni registreerimise andmeid ning lisaks ka üleandva registreerija allkirjastatud nõusolekut antud domeenist vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Domeeninime üleandmisel asendub domeeninime üleandev registreerija vastuvõtva (uue) registreerijaga. Kui domeeninime ei ole soovi edasi kasutada, tuleks registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetlus 30 päeva, mille lõppedes ja peale kuni 24h kestva perioodi lõppemist, kustub domeen registrist.

71. Kas domeeni on võimalik pärida?

Jah, domeenireeglid näevad ette võimaluse pärida domeeninime. Sellisel juhul tuleb pärijal esitada registripidajale sellekohane notariaalselt tõestatud dokument, milles on ta kinnitatud õigusjärgse pärijana. Selliseks dokumendiks ei loeta testamenti, abielutunnistust. jms. Juhul, kui EIS-ile saab teatavaks, et isiku surmast on möödunud 6 kuud ja domeeni suhtes pole pärimisõigust teostatud, alustab EIS domeeni kustutamismenetlust. Sellisel juhul on õigusjärgsel pärijal võimalik ka 30-päevase kustutamismenetluse ajal taotleda domeeni ümberregistreerimist. Juhul, kui domeen kustub, on see vabalt kättesaadav "kes ees, see mees" põhimõttel.

72. Kuhu saan esitada kaebuse .ee domeenil asuva kodulehe sisu või tegevusega seoses?

Domeen on kodulehe avalikustamiseks vajalik vahend, kuid domeen ja koduleht ise eraldiseisvad teenused. .ee domeene registreerib Eesti Interneti SA (EIS), kuid veebilehe avalikustamiseks vajalik nö majutamine toimub veebimajutusteenuse pakkujate vahendusel. Kodulehel oleva sisu eest vastutab kodulehe haldaja/omanik vms. EIS saab järelevalvet teostada üksnes .ee domeeninimede osas, kuid ei saa seda teha veebilehel esitatava informatsiooni või tegevuse osas.

Veebilehe sisu sulgemise või kaebuse esitamise osas saab pöörduda järgmiste institutsioonide poole:

  1. a. Kui veebilehel esitatakse teavet, mis rikub nt autoriõigusi (esitatakse sinu loomingut vms) või väära teavet sinu isiku kohta, on sul Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt võimalus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Soovitame võimalusel probleemi lahendamiseks kaasata kindlasti ka vastav õigusabispetsialist;
  2. b. Kui sinu kohta esitatud väärinfo puudutab tõsisemat kuritegu, nt identiteedivargust, veebilehel esitatakse ebakohaseid pilte, videosid või märkad muud pahatahtliku tegevust, soovitame sellest teavitada Politseid;
  3. c. Kui veebilehe kaudu levitatakse arvutiviirusi, pahavara või on tegemist muu küberintsidendiga, soovitame võtta ühendust ka küberintsidentide käsitlemisega tegeleva asutusega Riigi Infosüsteemide Amet (CERT Eesti). Selle kohta saad lugeda lähemalt siit.

73. Millistel juhtudel saab EIS .ee domeeninime sulgeda?

Domeenireeglite kohaselt saab EIS domeeni sulgeda eelkõige juhtudel, mis on seotud konkreetselt domeeni registreeringuga. Näiteks kui EIS-ile ei ole edastatud vastavalt domeenireeglitele kohast domeeni registreerimisega seotud avaldust või juhul kui domeeni esindaja isikusamasuse ja/või tahte kontrollimine ei vastanud reeglitele. Samuti võib saada määravaks olukord, kui isiku domeeni küljes olevad e-posti aadressid on valed. Lisaks on EIS-il võimalik domeen sulgeda ka riigiasutuse põhjendatud avalduse alusel. Sellisel juhul peab vastav asutus selgitama, miks on domeeni sulgemine vajalik. Samuti hindab EIS, kas sulgemine on proportsionaalne domeeni registreerija suhtes.

74. Kes tagavad .ee tsooni sisu turvalisuse ja puhtuse?

.ee tsooni sisu turvalisuse ja puhtuse tagamiseks teeb EIS koostööd kolmandate osapooltega. Rikkumise üle otsustamisel ning sisu eemaldamisel tugineb EIS üldjuhul järgnevate partneri poolt antud teatele või tehtud ettekirjutusele: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Rahapesu Andmebüroo CERT-EE (Riigi Infosüsteemide Amet) Kaitsepolitseiamet Kohus Prokuratuur .ee akrediteeritud registripidajad

75. Kuidas kaasab EIS internetikogukonda?

Internetikogukonna kaasamine on oluline valdkonna arengutega seotud küsimuste arutamiseks ning koostöö arendamiseks. Internetikogukonna kaasamine toimub EISi juurde moodustatud töögruppide kaudu. Lisaks kaasame kohalikku kogukonda ka info jagamise ning ürituste kaudu, nagu Interneti Päev ja Arvamusfestival.

VII .ee tsoonifail

76. Mis on tsoonifail?

Tsoonifail on sisuliselt tekstifail, mis sisaldab informatsiooni domeeninime ja sellega seotud teenuste, sh nimeserverite kohta. Siiski ei pruugi see olla ammendav .ee domeenide nimekiri. Selleks, et domeeniga seotud teenused oleksid internetis leitavad ja kasutatavad, peab info nende kohta olema tsoonifailis. Kui domeen on registreeritud ilma nimeserveri kirjeteta või kirjed on olemasolevalt domeenilt eemaldatud ehk seotud ei ole teenindavaid nimeservereid, siis domeeni tsoonifailis ei ole. Failis ei ole ka peatunud ja kustuvaid .ee domeene.

77. Kas tsoonifailis olevad isikuandmed on kaitstud?

Tsoonifailis ei ole konfidentsiaalset teavet – teave, mida me failis avaldame, on vajalik, et domeeninimi toimiks tehnilisel tasandil. Tsoonifailis on domeeninimesid teenindavate nimeserverite IP-aadressid. Nimeserveri olemusest tulenevalt on selliste IP-aadresside puhul tegemist infrastruktuursete IP-aadressidega, mitte personaalsete IP-aadressidega. Tsoonifailides sisalduvaid IP-aadresse loetakse avalikeks IP-aadressideks või internetiterminoloogia järgi taristuaadressideks (mis hõlmavad ka veebiservereid, ruutereid ja muid internetitaristu osade juurde kuuluvaid seadmeid). EIS-ile teadaolevate IP-aadresside olemasolu tagab EIS-i põhitegevuse elluviimise, milleks on .ee domeeninimede kättesaadavuse tagamine läbi nimeserveriteenuse. Sellest tulenevalt ei ole avalikustatud IP-aadressid käsitletavad konfidentsiaalsete andmetena. Avaldame lisaks DNS-ile antavale teabele kättesaadavat teavet domeeninime kohta ka meie WHOIS-i teenuse abil.

78. Mida teha, et domeen ei oleks tsoonifailis nähtav?

Kõik registreeritud .ee lõpulised domeenid ei ole tsoonifailist leitavad. Vältimaks domeeninime sattumist tsoonifaili, tuleb see registreerida nimeservereid lisamata või eemaldada need olemasolevalt registreeringult. Tähele tasub panna aga seda, et kui domeeninime ei ole tsoonis, ei ole võimalik ka sellega seotud teenuseid kasutada. Alati ei ole mõistlik brände ja ajutisi kampaaniaid eelnevalt avalikkuse ette tuua. Kui soovid näiteks turule tulla mõne uue tootega, on vastavat domeeninime hea võimalikult kaua saladuses hoida. Nimeserveri kirjeteta registreerimisel saate domeeni registreerijaks, kuid domeen ei ole internetis veel kättesaadav ega teistele leitav.

80. Kuidas tsoonifaili alla laadida?

Fail on alla laetav AXFR protokolli abil aadressilt zone.internet.ee. Näiteks: dig @zone.internet.ee ee. axfr > zone.ee Tsooni sisu on kaitstud autoriõigusega (Creative Commons Attribution 4.0 International). Teenuse väärkasutamise või litsentsitingimuste rikkumise korral jätame endale õiguse blokeerida probleemi tekitanud IP-aadress ja võtta tagasi õigus andmeid kasutada. EIS hindab kõiki probleeme ja väärkasutuse juhtumeid. Õigus teha otsuseid blokeerimise või ligipääsu tagasivõtmise kohta on ainult EIS-il. Enne mistahes katsetusi võta meiega ühendust aadressil info@internet.ee, oleme rõõmuga valmis sinu küsimusi arutama.

81. Kuidas on kaitstud .ee tsoonifaili sisu?

Tsoonifaili sisu on autoriõigustega kaitstud ja kõik autoriõigused kuuluvad EISile. Tsoonifaili andmeid või kasutada ja jagada üksnes litsentsi Creative Commons Attribution 4.0 alusel(https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). Kui kasutaja rikub litsentsitingimusi, on EISil õigus blokeerida vastav IP aadressi ligipääs tsoonifailile ning tühistada isiku õigus tsoonifaili edaspidiseks kasutamiseks. EIS hindab ainuisikuliselt kõiki autoriõiguste rikkumisi ning otsustab juurdepääsu blokeerimise või tühistamise üle. Kui tunned huvi tsoonifaili andmete jagamise vastu avalikkusega, kontakteeru meiega info@internet.ee.

VIII eeID

83. Mis on eeID?

eeID on isikutuvastusteenus, mis rakendab erinevaid tugevat elektroonset isikutuvastust võimaldavaid tehnoloogiaid. Seeläbi muudetakse isikutuvastus kättesaadavamaks, tõhusamaks, paindlikumaks ja mugavamaks. eeID isikutuvastus on rahvusvahelise haardega ning pakub tänu FIDOle ka paroolivaba autentimist. Seega pakub eeID ettevõtetele kriitilise tähtsusega lahendust, mis kohaldub ka küberturvalisusele seatud standarditega. Lisaks saavad eraettevõtted eeID vahendusel ligipääsu riigi poolt pakutavatele lahendustele nagu Bürokratt.

84. Kellele on eeID isikutuvastusteenus mõeldud?

eeID teenus on loodud ettevõtetele, kes pakuvad tarkvaralahendusi, mis eeldavad lõppkasutaja identifitseerimist nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandit. Nendeks võivad olla näiteks haiglad, apteegid, tehnoloogiaettevõtted, lisaks ka need ettevõtted, kellele kohaldub NIS2 direktiivi nõuded. eeID teenus on paindlik ja mugav ning kohandub vastavat ettevõtte vajadustele. Lisaks on teenuse hinnastamine läbipaistev - tasutakse vaid tehtud päringute eest. See annab täiendavalt paindlikkust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle päringute arv ei küündi tuhandetesse.

85. Kas eeID teenust saab kasutada ka rahvusvaheliste klientide tuvastamiseks?

Jah, eeID on rahvusvahelise haardega teenus. See rakendab erinevaid elektroonset isikutuvastust võimaldavaid tehnoloogiaid, nagu riiklikud ja panga eID lahendused. Koostöös Veriffiga loodud lahendus sobib nende klientide tuvastamiseks, kelle riigis pole sobivaid isikutuvastuslahendusi. Selleks kasutatakse FIDO videotuvastuslahendust, mille abil luuakse kasutajale uus digitaalne identiteet. Lahendus toetab enam kui 10 000 erinevat dokumenti üle kogu maailma ning muudab isikutuvastuse kiireks, mugavaks ja tõhusaks.

86. Kuidas eeID teenust tellida?

eeID teenuse tellimine on lihtne:
1. Suundu eeID portaali: https://eeid.ee.
2. Loo kasutaja.
3. Lisa süsteemi oma teenuse jaoks vajalikud andmed ning raha ettemaksukontole (võimalik kasutada ka testsüsteemi, mis raha ei vaja).
4. Täidetud ankeedi kontrollib üle meie administraator ning aktiveerib teenuse juhul, kui kõik vajalikud andmed on olemas ja korrektsed.
5. Saadame Sulle teate, kui süsteem on kasutamiseks valmis.

87. Kui palju maksab eeID teenus?

eeID teenusega liitumine on tasuta, selle maksustamine on tehingupõhine ning puudub kuumakse. Seega on tegemist läbipaistva hinnastamisega ning pakub vajalikku paindlikkust ettevõtetele, kelle päringute arv ei küündi ühes kuus tuhandeteni.

Ühe päringu hind on läbi eID 0,1€+KM ning video ID vahendusel 0,01€+KM, enda ettevõtte jaoks täpsema hinnapakkumise saamiseks võtke meiega ühendust info@internet.ee.  Sarnaselt domeeniregistrile toimib ka eeID teenus ettemaksupõhiselt. Selle alusel kannab klient enda kontole soovitud ettemaksu summa, millelt arvestatakse peale igat tehingut maha teenuse tasu.

88. Mida eeID teenuse ettemaksu juures meeles pidada?

Esimene ettemaks peab olema vähemalt 100 eurot. Ettemaksu summa peab alati olema piisav teenuste katkestusteta osutamiseks ning selle olemasolu eest vastutab klient. Ettemaksu tasumist on võimalik ka automatiseerida, seades oma konto saldole alampiiri, milleni jõudes saadab eeID süsteem panka e-arve soovitud summa lisamiseks kontole. Seal saab seadistada automaatmakse eeID e-arvetele. Ettemaksu summa lõppemisel on EIS-il õigus teenuste osutamise võimaldamine peatada ja/või kohaldada ettenähtud sanktsioone. Lepingu lõppemisel tagastatakse kasutamata jäänud ettemaksu summa 90 päeva jooksul lepingu lõppemise kuupäevast.

90. Mis on eeldused teenuse kasutamiseks toodangukeskkonnas?

Teenuse toodangukeskkonnas kasutamise eelduseks on edukas teenuse testimine teenuse testkeskkonnas. Testkeskkonnale ligipääsu saamiseks tuleb pöörduda EIS-i poole esitades selleks vastavasisuline taotlus. Teenuse kasutamise eelduseks on EIS-i ja teenust kasutada sooviva kliendi vaheline kirjalik kokkulepe.