.ee domeeni omaniku andmete avaldamine

Kuidas käib .ee domeeni omaniku kontaktandmete avaldamine?

2018. aasta jõustunud GDPR määruse tõttu on eraisikute andmed internetis peidetud ning neid saab avaldada vaid juhul, kui selleks on antud vastav nõusolek. Siiski võib ette tulla juhtumeid, kus .ee domeeni omanikuga on vajadus kontakti võtta - näiteks olukorras, kus domeen näib olevat registreeritud selleks mitteõigustatud isiku poolt või kui veebilehel kuvatakse eksitavat infot. Kuidas sellises olukorras toimida ning millistel tingimustel annab EIS välja eraisikust domeeni omaniku andmeid? Teeme sellest põhjaliku ülevaate.

Domeeni omaniku kontaktandmed

Täna kehtib Euroopa domeeniregistrites, sh Eestis, laialt levinud praktika, mille alusel ei avaldata vaikimisi domeenide eraisikutest registreerijate isiku- ja kontaktandmeid. Euroopa andmekaitsemääruse (GDPR) nõuete tõttu saab avaliku andmebaasi WHOIS vahendusel avaldada eraisiku andmeid üksnes domeeni omaniku nõusoleku alusel. Vaikimisi on temaga seotud isikuandmed aga peidetud, kuid neid avaldatakse õigustatud huviga isikutele vastava allkirjastatud taotluse alusel.

Kuna avalikkusel on huvi olla teadlik ja saada teavet juriidiliste domeeniomanike kohta, on nende kontaktandmed .ee domeeniotsingu vahendusel kõigile kättesaadavad. Juriidiliste isikute kontaktandmete avaldamiseks on EIS teinud põhjaliku analüüsi, mille tulemusena lähtusime Eesti Äriregistri praktikast, mille vahendusel on juriidilise isiku ametliku esindaja andmed avalikud.

Domeeniotsingut on kõige mugavam teha internet.ee avalehel oleva otsinguriba kaudu, kus kuvatakse kasutajale ka kogu domeeniga seotud info.

Eraisikust domeeni omaniku andmete avaldamine

Eraisikust domeeniomanikuga ühenduse võtmiseks on kaks võimalust:

• kontakteerumine läbi domeeniotsingu vahendusel kuvatava infolehe "Kontakteeru registreerijaga" vormi;

• esitada EISile domeeni registreerija kontaktandmete avaldamise allkirjastatud taotlus koos põhjendustega

Eraisikust domeeni omanike andmeid saab EIS avaldada kolmandale isikule päringu alusel üksnes juhul, kui isikul on olemas selleks õigustatud huvi. Teostame selle hindamisel kolmeastmelist hindamisskeemi (vt AKI juhendit ÕIGUSTATUD HUVI). EIS kaalub nii domeeni omaniku õigusi ja huvisid kui ka kolmanda isiku (andmepärija) huvisid ja nende kaalukust, st kumb kaalub vastanduvate huvide korral teist üles. Seega ei ole igasugune huvi ja uudishimu domeeni omaniku andmete vastu automaatselt õigustatud huvi.

EIS avaldab eraisikust domeeni omaniku andmed kolmandatele isikutele, kui on selge, et domeen on enda nimekombinatsioonilt identne või eksitavalt sarnane kolmanda isiku nime, ärinime või kaitstud intellektuaalse omandi õigustega (kaubamärk, patent jms). Seda põhjusel, et domeeninimi hõlmab endas konkreetselt kolmanda isiku õigusi – sellisel juhul hindab EIS kolmanda isiku õigustatud huvi suureks. Näiteks võib andmete avaldamine olla andmepärijale vajalik Domeenivaidluste Komisjoni või kohtusse pöördumiseks, et nõuda domeeninimi enda valdusesse. Sellises olukorras tuleb EISile esitada andmete väljastamiseks allkirjastatud taotlus koos põhjenduste ja vastavate tõenditega. Kui andmepäringu teeb jurist või advokaat, tuleb lisada ka vastav volitus. Õiguslikeks põhjendused saavad olla näiteks domeeni registreerimise, pikendamise või veebimajutuse eest tasutud arved.

EIS võib avaldada andmeid ka muudel juhtudel ning see sõltub igast unikaalsest kaasusest. Näiteks võime seda teha olukorras, kus kolmas isik on maksnud domeeni registreerimise, pikendamise või veebimajutuse eest – sellisel juhul võib olla tegemist sisulise õigusvaidlusega, mille tarbeks on vaja teada muuhulgas eraisiku andmeid. Seega, kui te pole kindel, kas teil on .ee registreerija kontaktandmete avaldamise taotlemise osas õigustatud huvi, võtke ühendust EISi jurisitiga helen@internet.ee.

Veebilehel kuvatav eksitav info

Sageli esineb ka juhtumeid, mil .ee veebilehe kaudu on esitatud informatsiooni, mis rikub kolmanda isiku arvates tema tsiviilõigusi või talle lihtsalt ei meeldi seal esitatu. Sellisteks näideteks võivad olla juhtumid, kus kodulehel toimub kaubamärgi lubamatu kasutamine, esitatakse laimava sisuga informatsiooni või ebaõigeid andmeid ettevõtte/eraisiku kohta vms.

Kirjeldatud olukorrad ei hõlma otseselt domeeninime ennast, kuid arusaadavatel põhjustel võib tunduda õigustatuna nõuda EISilt domeeni omaniku kontaktandmeid teadmaks, kes sellise kodulehe taga tegutseb. Kahjuks pole aga EISil seda päringut nii lihtne täita, kuna tegeleme domeeniomanike isikuandmete kogumisega vaid .ee domeeni registreerimise ja sellega seotud toimingute eesmärgil (st mitte veebilehe loomise eesmärgil). Oleme sellest täpsemalt kirjutanud ka meie kodulehel: Eesti Interneti SA isikuandmete kasutamise alus.

Taolistes olukordades tuleb kolmandal isikul EISile esmalt tõestada, et ta on päriselt teinud kõik endast oleneva ja proovinud eraisikust domeeni registreerijaga ühendust võtta näiteks läbi WHOISi kontaktvormi, domeeni registripidaja või veebiteenuse osutaja. Kui see pole õnnestunud või pole andmeid väljastatud, saab alles viimase võimalusena pöörduda EISi poole.

Ka siis tuleb esitada EISile põhjendatud taotlus ning selgitada, milleks on isikuandmete väljastamine vajalik. Saadud info ja dokumentide põhjal hindab EIS andmepärija õigustatud huvi ja kaalub kolmeastmelist hindamisskeemi selgitades välja, kas taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi.

Olukorras, mil domeeninime taga olev veebilehe sisu puudutab aga illegaalse sisuga rikkumisi, on seotud tarbijate petmisega ja karistatav seaduse alusel, saab isik pöörduda vastava õiguskaitseorgani poole. EIS avaldab eraisikust domeeniomaniku andmeid Eesti Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA, CERT), Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kui ka tarbijate õiguste tagamiseks TTJAle. Samuti avaldame selliseid andmeid ka kohtule või teistele meie poole seaduse alusel pöörduvatele asutustele.

Kaalume igat eraisikust domeeni registreerija kontaktandmete avaldamise juhtumit eraldiseisvalt eelpool kirjeldatu põhjal. Igasugune huvi andmete vastu ei tähenda, et need EISi kaudu ka kätte saadakse – oluline on kontaktandmete väljastamiseks olev õiguslik huvi ja põhjendus. Eeltoodud selgitused on üsna tavapärane praktika, millest lähtuvad suur osa domeeniregistritest kogu maailmas.

Täiendavate küsimuste korral pöörduge juristi Helen Aaremäe-Saar poole helen@internet.ee.