Uudised

Hobustest ja domeenidest: kas uued põlvkonnad leiavad tee DNSini?

Balti domeeniregistrite jaoks on DNS valdkonna haridus üks kõige südamelähedasemaid. Ühtlasi viis see Balti Domeenipäevad fookuse tehniliselt tasandilt palju laiemale ja sotsiaalsemale aspektile ehk inimestele. Seda eelkõige järgmise põlvkonna interneti kasutajatele ja -loojatele. Arutelu all oli kõigi jaoks oluline küsimus: kas noored hoolivad veel domeeninimedest? Kui mitte, siis mida saaks selle muutmiseks teha.

Miks me sellest aga räägime? Just seetõttu, et domeeniregistrid ei täida täna pelgalt enam tehnilisi ülesandeid, vaid neil on ka kogukonna harimise, arendamise, kokku toomise ja esindamise funktsioon.

Eesti Interneti SA jaoks on taoline rolli laienemine toimunud järk-järguliselt juba aastaid. .ee registri algusaastate suurimad väljakutsed olid eelkõige tehnilised, kuid nende lahendamisel on ühiskondlik roll suurenud iga aastaga . Seda eelkõige selleks, et kasvatada eestlaste teadlikkust interneti turvalisest kasutamisest ning enda digitaalse identiteedi kaitsmise vajalikkusest. Kogukonda panustamisest on saanud strateegiline tegevuste osa.

Selle üks väljunditest on iga-aastane kogukonna projektide toetamine. Headeks näideteks toetatud tegevustest on erinevad kübervõistlused ja -programmid, üritused ning kaasaegsed õppematerjalid. Projektide toetamine on eriti oluline just haavatavatele sihtgruppidele ning väljaspool tõmbekeskusi asuvatele kogukondadele.

.lv tõi esile trendi, mis annab meile olulise sõnumi: domeeniomanikud vananevad. Mitte sellepärast, et inimesed avastaksid domeenide võlu hilisemas eas, vaid seetõttu, et registreerijaid ei tule noorematest põlvkondadest samas tempos peale. Sarnane trend on ilmne enamike Euroopa riiklike domeenide puhul.

Põhjused on lihtsad: internet ning selle kasutajad on muutunud. Täna saab edukalt olla internetis ka ilma domeenita: sotsiaalmeedia, foorumid ja isegi tehisintellekt on täitnud funktsiooni, mida varem pakkus vaid koduleht. Kui ettevõtja saab enda jaoks vajalikud toimingud ja nähtavuse läbi ühe kanali, siis miks peaks ta enam domeeni registreerima?

See on domeenindusele suur väljakutse. Valdkonna asutused ja teenusepakkujad võivad korraldada kümneid kampaaniaid, käia koolides ja üritustel domeene tutvustamas ning pakkuda lausa ka tasuta registreeringuid, kuid kui nende väärtus pole selge, on nende igapäevane kasutamine piiratud.

Läti register uuris probleemi olemust otse noortelt - fookusgrupi abil selgitati välja, kuidas saaks muuta DNSi noortele atraktiivseks. Selle peamine järeldus oli: domeen peab olema kättesaadav, nähtav ning praegusest lihtsamini kasutatav.

Leedu domeeniregister on samuti astunud samme väljakutse lahendamiseks ning seda praktika kaudu. Koos Kaunase Ülikooliga on ette võetud töötubade korraldamine, kus lisaks domeenide vajalikkuse tutvustamisele tehakse läbi selle kasutamiseks vajalikud sammud alates registreerimisest kuni veebilehe loomiseni. See annab elulise sissevaate sellest, kuidas süsteem päriselus toimib. Just käegakatsutav tulemus teeb domeeni ja selle kasutamise arusaadavaks. Kogemus näitab, et domeeninimi võib tunduda liialt tehniline ja abstraktne, lisades võrrandisse toimiva kodulehe, on pilt oluliselt selgem.

Arutelu võttis aga ootamatu filosoofilise pöörde: domeeninimede võrdlus hobustega. Kunagi olid hobused liikumise jaoks hädavajalikud, nüüdseks on nad asendunud aga oluliselt kiiremate ja mugavamate alternatiividega. Siit provokatiivne küsimus - kas me üritame inimesi veenda ostma hobuseid maailmas, mis on enda vajadustega juba edasi liikunud?

Vastus pole must-valge. Hoolimata kasutajate käitumise muutumisest, on domeenidel endiselt roll, mis ulatub selle funktsioonist kaugemale. Eelkõige digitaalse identiteeti kaitsmisel ja usalduse loomisel - need on eriti tähtsad tänases digikeskkonnas, kus me ei saa kõike ja kõiki vaikimisi usaldada. Rahvusdomeenide puhul mängib lisaks rolli kuuluvustunne ja turvalisus.

Läti tõi lavale praktilisema vaate: ükski tehnoloogia ei kesta igavesti, ka DNS. Kui kasutusse tuleb midagi paremat, võtab see paratamatult DNSi koha lõpuks üle. Seega ei peaks DNSi iga hinna eest säilitama, vaid tuleks võimalikult vara näha muutusi, neid mõista ja kohaneda.

Teisalt tuleb arvestada, et tehnilisest vaatest sõltub kogu internet DNSist. Masinad võivad küll IP-aadresside kaudu suhelda, kuid inimesed vajavad navigeerimiseks endiselt domeeninimesid. Kuniks loeb kasutajamugavus, on domeenidel täita oma roll.

Huvitava vaatenurgana puudutati seda, millist infot annavad meile domeenid kohaliku ettevõtlusmaastiku kohta. Registrid jälgivad pidevalt domeenidega seotud statistikat, näiteks peegeldavad uued registreeritud domeenid ja nende nimed erinevaid trende: nii majanduskasvu, ettevõtlikkust, selle jaotumist vanusegruppide kaupa kui ettevõtete tegevusvaldkondi. Teatud mõttes on see signaal ühiskonnas toimuvatest muutustest.

Arutelu lõpus tõdeti, et DNSi tulevik ei ole enam tehniline, vaid ka sotsiaalne ning ühiskondlik küsimus. Oluline ei ole mõista mitte ainult selle toimimise põhimõtteid, vaid peaasjalikult selle väärtust. DNS saab endale kasutaja silmis tähenduse alles siis, kui see loob väärtust - olgu selleks äri, projekt või lihtsalt idee või isiklik identiteet.

Kokkuvõttes ei pruugi domeenid olla samas paadis hobustega: võib-olla on nad osa süsteemist, mis areneb järjepidevalt. Koos sellega peab muutuma ka domeenide väärtuspakkumine ja turundus. Hoolimata inimeste tarbimisharjumustest ei kao vajadus struktuuri, identiteedi ja usalduse järgi. Kas kasutame tulevikus endiselt domeene, midagi uut või nende kombinatsioone, on sellest hoolimata kindel: need, kes mõistavad internetti täna, kujundavad seda, mis tuleb homme.

Järgmised interneti-teemalised arutelud toimuvad juba peagi! Ootame sind kaasa mõtlema ja arutlema 14. aprillil toimuvale Interneti Päevale (vaata lähemalt ja registreeru siin) ning tänavusele Balti Domeenipäevadele juba oktoobri keskpaigas.