Uudised

.ee ja domeenindusega seotud uudised

Tagasi

ICANN85 kohtumine: DNSi kuritarvitamisest interneti haldamise tulevikuni

Märtsi algus tõi Mumbaisse järjekordse ICANNi kohtumise. Sel korral oli fookuses kogukonnaga seotud teemad ning kohal oli ka EISi esindus. Ootuspäraselt oli peamisteks teemadeks uus ülddomeenide voor, WSIS+20 ja DNSi kuritarvitamine. Jagati üksteisega aga ka parimaid praktikaid nind õppetunde.
ICANN85 kohtumine: DNSi kuritarvitamisest interneti haldamise tulevikuni
ICANN85 avatseremoonia (foto: ICANN)

Globaalset internetihaldust suunava WSIS+20 puhul rõhutati möödunud aasta viimasel kuul tehtud otsuse tähtsust, kuid teisalt ka asjaolu, et konsensuse tingimuseks on mudeli tõhusus. Enda eksistentsi õigustamiseks peab sellest tulema selge väljund või kasu. Globaalne IGF kohtumiste võrgustik on igati silmapaistev saavutus, kuid varasemast enam tuleb vaeva näha enda mõju suurendamisega poliitikakujundamises ning noorte kaasamises. Viimase puhul torkas eriti teravalt silma, et selle ja sarnaste diskussioonide laudade taga pole noorte esindatust. ICANN lubas soovitust arvesse võtta ning viga edaspidi vältida.

Lisandunud on ka uus ning ehk mitmete jaoks ootamatu väljakutse. Nimelt baseerub globaalne internetihaldus ÜROl, kuid kuna lähiajaloo geopoliitiline olukord on olnud leebelt öeldes ärev, on tekkinud oht, et mõned riigid on kaalumas enda osaluse tagasi tõmbamist erinevates organites ja/või kokkulepetes. See võib tähendada negatiivseid tagajärgi ka internetihaldusele ning mõjutada kõige rohkem just selle kasutajaid. Sidusrühmade kaasamisel baseeruv mudel võib seega saada haavava löögi - seetõttu on oluline töötada välja meetodid, kuidas taolise väljakutsega ennetavalt toime tulla.

Üheltki IT valdkonna kohtumiselt ei puudu AI. Seda ka nüüd. Peamiselt räägiti selle rakendamisest DNSi kuritarvitamise ennetamise valguses ehk kuidas teha kindlaks pahatahtlikke mustreid, automatiseerida protsesse ning teisalt rakendada seda ka kasutajate verifitseerimiseks. Siiski tuleb arvestada, et domeeniregistrite roll pahatahtlike registreeringute ning veebilehe sisu piiramisel on riigiti erinev - kui Eestis on domeeni registreeringu peatamiseks vaja pädeva asutuse korraldust, siis mõnes teises on see võim otse registril. Valdav osa domeeniregistritest kasutab reaktiivset süsteemi ehk rikkumise avastamisel tehakse raport, mille alusel pannakse peatatakse domeeni registreering.

Suurim probleem selle juures on asjaolu, et protsess võtab aega minimaalselt paar tundi, tihti aga päevi: selle aja jooksul võib pahalane teha aga palju kahju. Lisaks on selgeks saanud, et domeeni registreeringu peatamine tähendab skeemi elus hoidmiseks uute domeenide registreeringud, sagedamini kasutatakse selleks ülddomeene. Nagu teame, on uue registreeringu tegemine mõne minuti küsimus ning kuna domeeni kinni panemisega ei võeta internetist ära inimest selle taga, on selle piiramine samuti vaid ajutine lahendus. Arusaadavatel põhjustel tekitab olukord mitmetes frustratsiooni, kuid operatiivsem reageerimine eeldaks uusi põhimõtteid. Teisalt tunnevad paljud registrid, et neile on ühiskonnas tekkinud teatav ootus jõulisemaks tegutsemiseks. Lisaks sunnib DNSi kuritarvitamine tugevamaid samme tegema ka ülddomeenide registreid, kus pahatahtlikku tegevust on võrreldes rahvusdomeenidega tunduvalt rohkem.

Võrdlemisi nurjatud probleemi valguses on aga näha, et aina enam poliitikakujundajaid tahavad domeenide blokeerimise võimalust rakendada karistusmeetmena liialt kergekäeliselt. Seega on ilmnenud tõsiasi, et tihti ei mõisteta domeeni olemust ja toimimist - fookus peaks olema sisul ning inimesel selle taga. Oluline on eraldada ka domeen ja koduleht: neid ei saa kohelda võrdsetel alustel, ka hoolimata sellest, et need on omavahel tihedalt seotud. Paralleelina toodi sotsiaalmeedia näide: kui mõnel platvormil on illegaalse sisuga foto, ei tähenda see, et peatatakse koheselt domeeni registreering. Sellisel juhul ei kasutaks me juba ammu Facebooki ega Instagrami. Nagu ilmneb, on probleem mitmetahuline, hõlmab mitmeid osapooli ning huvisid. Mis saab olema lahenduseks, näitab vaid aeg.

Parimate praktikate voorus tutvustati, kuidas registrid plaanivad kasutusele võtta AI põhist riskide tuvastamist, WHOISi monitoorimist ning loovad pettuste ennetamise mudeleid. Saime ka EISi arendusjuhi Timo poolt tehtud ettekande ja arutelu tulemusena tõdeda, et domeeni tsooni puhtana hoidmise üks kõige tõhusamaid strateegiaid on kasutajate tugev verifitseerimine.

Ülevaade tehti ka domeeniturgudest. Kuna Euroopa registrite katusorganisatsioon CENTR kogub rahvusdomeenide kohta hulganisti andmeid, saime hea sissevaate hetkeolukorrale. Euroopa moodustab 30% kogu maailma domeeniturust ning sellest omakorda 53% kuulub rahvusdomeenidele. Kui alates 2022. aastast on top30 Euroopa rahvusdomeeni keskmine kasv olnud languses, siis eelmine aasta tõi tagasi kauaoodatud kasvu. Arvatavasti oli languse taga covidi järgne mõju ehk nii mõnedki digitaalsed teenused, mis toona loodi, jõudsid enda tegevuse lõpuni. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kõik rahvusdomeenid suurendanud jõudsalt enda välisklientide osakaalu, mis on keskmiselt tõusnud 9% juurest 13%ni: sama kehtib ka .ee kohta.

Positiivsena saab välja tuua, et rahvusdomeenid on ülddomeenidega võrreldes taskukohasemad ning viimase kümne aasta jooksul on nende keskmine ostuhind langenud. Samas on kasvanud aga pikendamise hind ning seda keskmiselt lausa 15-euroni. Võrdlusena saab välja tuua, et Aasia regioonis on keskmine domeeni hind 22 eurot aastas.

AI tuleku mõju domeenindusele pole veel lõpuni selge. Kui ühelt poolt võimaldavad AI põhised tööriistad aina kiiremini ja mugavamalt erinevaid teenuseid ja kodulehti luua, siis teisalt on LMMid muutunud otsingumootoriteks, mistõttu ei jõua kliendid enam nii suurel määral kodulehtedeni. Domeenid võiksid tulevikus leida suuremat rakendamist aga digitaalsetes rahakottides ja AI agentide identifitseerijatena. Kuid on selge, et noorte huvi ja vajadus domeenide järgi on langemas - just seda näitab hiljuti Hollandi registri poolt tehtud uuring. Õppetund, mida kaasa võtta on, et domeene tuleb müüa inimesele ning luua otsene väärtuspakkumine, mis on käega katsutav ja lihtsasti mõistetav.


Kokkuvõttes saab tõdeda, et domeeniregistrite väljakutsed ja fookused on globaalses tasandil võrdlemisi erinevad. Siiski peame leidma ühise kohtumispaiga ning sihi, et tagada interneti globaalne kättesaadavus ja toimimine. Seetõttu on regulaarsed ICANNi kohtumised meie jaoks äärmiselt väärtuslikud. Järgmine kohtumine toimub juba juunis ning selle fookuses on poliitika.

Kommentaarid

Email again:

Veel uudiseid, sündmusi ja blogipostitusi