Uudised

WSIS+20: tagasihoidlik kokkulepe, kuid suur samm edasi

Just see teeb WSIS+20 oluliseks. Kuigi tegemist ei olnud ajaloolise läbimurdega, annab see keerulises geopoliitilises maailmas kindluse, et internetihalduse dialoog jääb kindlalt püsima: see on märkimisväärne saavutus.

Konsensus ei tähenda üksmeelt, vaid koostööd

WSIS+20 protsess tõi selgelt esile, kui erinevalt näevad maailma riigid digimaailma tulevikku. See on igati ootuspärane, arvestades riikide huvide ning arengustaadiumide erinevust. Kui Eestis saame internetti nautida praktiliselt igas soos ja metsaurgas, siis Aafrika riikides on laialdased internetikatkestused sage nähtus. Rääkimata selle kättesaadavusest. Ühiste kokkulepeteni peame jõudma sellest hoolimata.

Mõned riigid soovisid tugevamaid samme digilõhe vähendamiseks, teiste jaoks on oluline riikide suurem rolli interneti juhtimises. Kolmandad vaidlustasid dokumendis olevaid viiteid kliimale, soole või inimõigustele.

Lõpptulemus ei rahuldanud kedagi täielikult. Kuid kõik nõustusid ühega: selle mitte vastu võtmine ning 20 aastat toiminud protsessi katkestamine oleks olnud kõikidele riikidele ja osapooltele oluliselt halvem. Nagu teame, ei tähenda konsensus täielikku nõusolekut, vaid otsust olla avatud kokku lepitud põhimõtetes ja eesmärkides.

Miks saab tagasihoidlik kokkulepe olla tugev

WSIS+20 kinnitas taas 2005. aastal sõnastatud visiooni: ehitame inimestele suunatud, kaasava ja arengule orienteeritud infoühiskonna, mis põhineb rahvusvahelisel- ja inimõigustel.

Eriti oluline on otsus muuta iga-aastane Internet Governance Forum (IGF) püsivaks. Koos sellega jätkuvad riiklikud ja regionaalsed kohtumised, sarnaselt Eestis toimuva Interneti Päevaga. See kindlustab globaalse platvormi olemasolu, mis on üks vähestest, kus valitsused, ettevõtted, kodanikuühiskond ja tehniline kogukond saavad osaleda võrdsetel alustel. Tuua välja enda seisukohti ja nägemusi, vaielda nende üle ning leida ühine keel.

WSIS+20 ei olnud tingimata küll suur hüpe, vaid stabiilne ja tugev samm. See säilitab platvormi ja põhimõtted, mis ühendavad varasemad kokkuleppeid tulevikuga ja loob aluse WSIS+30 protsessile.

Vanad vaidlused, uus maailm

Kuigi WSISi esimestest kohtumistest on möödas kümneid aastaid, oldi juba toona eriarvamusel kahes põhiküsimuses:

• kuidas rahastada digilõhe vähendamist
  

• kes ja kuidas peaks internetti juhtima
  

20 aastat hiljem on need küsimused jätkuvalt alles, kuid kontekst on drastiliselt muutunud. Internet ei ole enam pelgalt tehniline, vaid oluline majanduslik, poliitiline ja ühiskondlik jõud. Seetõttu on lahendused keerulisemad ja kompromissid raskemad.

Interneti juhtimine: võrgustik, mitte hierarhia

Üks WSIS+20 keskseid arutelu punkte on suhe multistakeholder-lähenemise ja traditsioonilise riikidevahelise (multilateraalse) mudeli vahel. Mõned riigid eelistavad hierarhilist mudelit, kus valitsustel on juhtiv roll. Teised näevad digimaailma aga kui võrgustikku, kus vastutus on jagatud ja otsused sünnivad alt üles.

WSIS+20 ei lahendanud küll seda vastasseisu, kuid tegi olulise sammu: tugevdati multistakeholder-mudelit ning kutsuti valitsusi üles aktiivsemalt platvormist osa võtma. Kokku lepitud tasakaal ei ole nõrkus, vaid peegeldus tänapäeva digitaalsest reaalsusest.

WSIS+20 kinnitas põhimõtet, et inimõigused kehtivad nii internetis kui ka väljaspool seda. Samuti seoti AI ja andmepoliitika selgemalt olemasolevate ÜRO protsessidega, vältides uute paralleelstruktuuride loomist - selle asemel kaasatakse need teemad olemasolevasse platvormi.

Töö algab alles nüüd

Saab olla kindel, et WSIS+20 ei ole lõpp, vaid üleminek. Tõeline proovikivi on selle rakendamine. Kas lubadused viiakse ellu? Kas IGF muutub mõjusamaks ning hakkab suunama poliitilisi otsuseid? Kas inimõigused digiruumis saavad sisulise kaitse?

Raamistik on olemas ning dialoog jätkub. Edasine sõltub sellest, kui tõsiselt kõik osapooled oma rolli võtavad. WSIS+20 ei pakkunud suuri loosungeid, kuid kinnitas internetihalduse olulist põhimõtet: jätkata koostööd maailmas, kus see ei ole enam iseenesestmõistetav.