Uudised

VAATA OTSE: Interneti Päev võtab luubi alla interneti inimlikkuse

Alustame Interneti Päeva interneti inimlikkuse otsinguga. AI on tulnud, et jääda ning loodud on uued paradigmad. Inimeste ühendamise ning piirideta suhtluse eesmärgil loodud internet on tänaseks rikastunud bottide, tehissisu ning AI agentidega. Meie eest tehakse ära tüütud otsused, kureeritakse digitaalset jalajälge ning peetakse maha ärikõnelused. Algoritmid suudavad pakkuda meile just seda sisu, mida igal uuel ajahetkel soovime tarbida. Teisalt väheneb hoogsalt inimese enda poolt loodud autentse sisu osakaal internetis ning kätte on jõudnud uus tehisaru poolt loodud reaalsus. Kuid kas uues reaalsuses peaksime eristama inimese poolt loodust tehissisu, -kasutajaid ning suhtlust? Keda usaldada ja kellele jääb otsustamise võim? Kas inimlikkus on internetist täielikult kadunud või suudame selle taas üles leida ja sisse lülitada? Arutleme koos IT-visionääri Linnar Viigi, Riigikantselei AI nõuniku Kristel Kriisa ning Tartu Ülikooli sotsioloogia professori Veronika Kalmusega.

AI on raputanud meie haridussüsteemi. Mitte ainult seda, kuidas noored kasutavad AI abi ülesannete lahendamisel, aga ka põhimõtteid, mille alusel noori õpetame. Seisame silmitsi küsimusega: kuidas õpetada noori tehisaru mõistma ning realiseerida selle maksimaalset kasu. Saame aga kindlad olla, et AI ja nutiseadmete kasutamise oskusest on saanud oluline kompetents kaasaegsel tööturul. Produktiivsust kümnetes kordades suurendavad teadmised või nende puudumine võivad kaasa tuua uues kuues digilõhe. Seega võib nutilahenduste kasutamise piiramine koolides teha noortele karuteene. Kas meie haridussüsteem suudab piisavalt tehisaru võimalustega kohaneda? Mil määral peaks nutitelefonide ja AI kasutamist koolides piirama ning kuidas luua õppimist ja noorte arengut soodustav keskkond? Oma teadmisi jagavad Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro, Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia valdkonna juht Riina Saadjärv ning Peetri lasteaed-põhikooli direktor Luule Niinesalu.

Päeva lõpetab viimastel kuudel palju kõneainet loonud interneti vabaduse teema. Nimelt oleme interneti sisu modereerimise ja piiramisega jõudnud uue raamistikuni “computer says no”. Selle kohaselt on sisu avaldamise jaoks saanud piiravaks sisuline tahtmine, mitte tehnoloogiline võimekus. Teisalt on näidatud faktikontrolli ja modereerimise kallutatust, mis on väidetavalt viinud Facebooki faktikontrolli lõpetamiseni. Kas senini toiminud süsteemis on meie internet aga tõeliselt vaba? Kas Facebooki faktikontrolli lõpp on esimene samm interneti taasiseseisvumiseks? Kes ja kas peaks kontrollima sõnavabadust internetis või pole sellel vajadust ja tänased põhimõtted tuleks jätta ajalukku? Ees on ootamas tuline arutelu, milles osalevad Delfi faktikontrollimise ja valeinfo reporter Mari-Liisa Somelar, META Advisory juhtivpartner Andreas Kaju ning võrdõiguse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Interneti Päeva rikastavad ka välkkõned MTÜ Digitarkuse poolt eakate diginõustamisest ning Välisministeeriumi tutvustus internetihaldusest rahvusvahelisel areenil. Päva juhib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Osalemine on kõigile huvilistele tasuta - ürituse kava ja veebiülekande leiab Interneti Päeva kodulehelt https://päev.internet.ee/2025.

Vaata Interneti Päeva otseülekannet siit: