Uudised

Kas internetis on domeenidel veel kohta?

Paneelis osalesid sel korral vaid teenusepakkujad, kelle julged ideed andsid saalis viibivatele registritele palju mõtteainet. Oma nägemusi ja kogemusi jagasid Lars "LG" Forsberg (iQ Global), Klaudijus Januitis (Hostinger) ja Niks Bērziņš (SigmaNet). Arutelu juhtis tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa.

Püstitatud küsimus polnud (ega pole siiani) liialdus. Domeeninduse valdkonnas tekib üha sagedamini küsimus, kas domeenidel on digimaailmas endiselt kohta. Eriti ajal, mil suur osa inimesi ja ettevõtteid tegutsevad vaid sotsiaalmeedias. Ehitavad sinna ilma suurema vaeva ning rahalise investeeringuta kogu oma digitaalse kuvandi Seda näitavad ka numbrid: domeenide registreerimine on Euroopas tervikuna languses, seda eriti alla 40-aastaste seas. Balti riigid paistavad süngete üldnumbrite kõrval küll positiivselt silma, kuid väljakutsega tegelemine on aktuaalne ka siinsetel turgudel. Seda põhjusel, et väikese turu tõttu on muutustel suurem mõju, mistõttu tuleb väljakutseteks valmistuda enne nende saabumist.

Noored ja „nelja äpi internet”

Paneel algas tähelepanekuga - noorte jaoks tähendab „internet” tihti vaid nelja-viit rakendust ehk kohad, kus toimub nende jaoks kogu sotsiaalne elu ja suhtlus: Instagram, TikTok, YouTube, Messenger. Isiklikust veebilehest või domeeninimest ei mõelda, sest selleks pole otsest vajadust. Domeen tundub ebavajalik ja isegi iganenud.

Samas tõid panelistid välja ühe olulise pöördepunkti: usaldusväärsus. Veebipettused ja võlts-kaubamajad levivad kiiremini kui kunagi varem. Sellises olukorras muutub domeen ning just selle olemus väga oluliseks. Niks märkis, et riigidomeenid – nagu .lv, .ee või .lt – tunduvad täna isegi usaldusväärsemad kui .com, sest kohalikel tippdomeenidel on rohkem järelevalvet ja reegleid. Kohalik domeen annab signaali, et tegemist on siinsel turul tegutseva ettevõttega, ühtlasi tähendab see suhtlust oma emakeeles.

See, mis kunagi tundus igapäevane ja tavaline, on muutunud oluliseks usalduse märgiks.

Kes kontrollib sinu digitaalset identiteeti?

Arutelu liikus edasi probleemile, mida paljud tunnevad: kontrolli puudumine oma sotsiaalmeedia kontole üle. Lisaks ettevõtetele seisavad probleemiga paraku silmitsi ka eraisikud.

Niksi sõnul võivad kuulsad sisuloojad kaotada oma konto ja sissetuleku ainuüksi seetõttu, et keegi korraldab nende vastu massilise raporteerimise. Kaebuse läbivaatamine võib võtta kuid ja selle ajaga võib kogu jälgijaskond kaduda. Domeeniga on lugu vastupidine. Ükski algoritm ega anonüümne kaebus ei saa sind järsku internetist eemaldada. Sisuloojad on enda töö ja jälgijaskonna üles ehitanud just usaldusele, seega peaks see üle kanduma ka interneti nimele.

LG lisas, et noored teadvustavad üha enam, et sotsiaalmeedia ettevõtted teenivad raha andmete müügiga. Kasutajad pole kliendid, vaid toode. Sellest arusaamine võib aja jooksul viia suurema soovini omada midagi, mis tõesti kuulub sulle. Õli valavad tulle ka sagedased andmelekked, mis õõnestavad usaldusväärsust tehnoloogia gigantide suunas veelgi enam.

Tehisintellekt võib viia veebilehtede renessansini

LG tõi arutellu intrigeeriva mõtte: tehisintellekt võib viia veebilehtede renessansini.

Nimelt töötab tehisaru tänu kahele allikale: treeningandmed ja avatud veebis olev info. Kui sinu sisu on peidetud äppidesse või sisselogimise taha, ei pääse AI sellele ligi. Kui AI ei näe sind, ei oska ta sind ka soovitada ning seetõttu võid jääda kasutajate jaoks nähtamatuks.

LG ennustas, et kui täna maksavad mõned ettevõtted raha, et AI nende saite ei külastaks, siis varsti hakatakse maksma selle eest, et AI saaks nende sisule hoopis ligi. Avatud veeb on oluline mitte ainult inimestele, vaid ka masinatele.

See tähendab, et domeenid ja veebilehed on juba täna muutunud tähtsamaks kui paljud teadvustavad. Ettevõtetele on turunduse mõttes käes murranguline aeg ning üle on vaja vaadata enda strateegiad. Otsinguid tehakse aina rohkem AI abil ning sisukas koduleht on eelduseks seal silma paistmiseks.

Teadmatus domeenide väärtuse kohta

Kui paljud unimesed tänavalt aga teavad, et tippdomeenidel on kõrgem turvalisuse ja usaldusväärsuse tase? Panelistid muigasid – praktikas teavad kogu domeenide taga peituvat väärtust vähesed.

Just teadmatus on valdkonna üks suurimaid väljakutseid, sest sageli ei teata:

• miks domeen üldse oluline on,
  

• et kohalik domeen suurendab ettevõtte usaldusväärsust,
  

• kui lihtne on täna tegelikult oma veebilehte või e-posti üles seada.
  
  

Kuigi registrid ja teenusepakkujad teevad üha rohkem teavitustööd - külastavad koole, teevad ühiskampaaniaid ja kasutavad sisuloojaid - peab see töö olema järjepidev ning ühine pingutus, mitte ühekordse kampaania eesmärk. Ilma selgitustööta ei tule ka loodetavat kasvu.

„Mul on domeen, aga mida ma sellega ikkagi teen?”

Kui domeen on olemas, võib kasutaja leida end olukorras - ei tea, mida sellega peale hakata. Gmaili aadressist ei loobu, suuri veebilehti ei tee samuti. Tulemus: domeen seisab kasutamata.

Claudiuse sõnul on see väga levinud probleem. Hostingeri statistika näitab, et domeen, mille omanik kasutab seda juba esimesel kuul (kasvõi lihtsal kujul), jääb kolm korda suurema tõenäosusega aktiivsesse kasutusse.

Seetõttu pakuvad teenusepakkujad aina rohkem tööriistu: automaatset e-posti seadistamist, lihtsaid ühe lehega saite, link-in-bio malle ja domeeni suunamist sotsiaalmeedia kontodele. Kui inimene saab esimese „ahhaa”-momendi ja näeb, et tema domeen töötab, tekib motivatsioon seda hoida ja kasutada. Praktika näitab, et domeen ja sotsiaalmeedia ei ole kunagi vastandid, vaid täiendavad üksteist.

Kuidas tagada edu?

Paneeli lõpuks oli selge, et domeenid ei ole kadumas. Küll aga muutub nende roll. Ellu jäävad need, kes:

• suudavad selgitada nende väärtust
  

• teevad koostööd
  

• lihtsustavad kasutajakogemust
  

• investeerivad turvalisusse
  

• mõistavad, et AI toob kaasa uued võimalused ja vajadused.
  
  

Domeen ei ole lihtsalt tehniline vahend. See on osa identiteedist ning annab selle kasutajale kontrolli ja nähtavuse. Ja just seetõttu tasub domeenidel ka uues, äpikeskses maailmas, silma peal hoida ja enda hüvanguks kasutada. Arendada sellega seotud võimalusi ja teenuseid vastavalt kasutajate vajadusele, mitte neid ennatlikult maha kanda.