Uudised

EuroDIG: interneti tuleviku alustalad on usaldus, koostöö ja digitaalne iseseisvus

Foorumi katusteema oli interneti tulevik mitte ainult tehnoloogilise, vaid ka väärtuste, usalduse ja koostöö vaatenurgast.

Internetijuhtimine peab jääma avatuks

EuroDIGi keskmes oli küsimus: kuidas kaitsta avatud ja inimkeskset internetti maailmas, kus üha suurem osa digitaalsest võimust on koondunud väheste suurte tehnoloogiaettevõtete kätte. Näiteks pilveteenused, andmevood, platvormid ja tehisintellekti arendus on suuresti globaalsete tehnoloogiagigantide juhtida. Ühtlasi tähendab see, et nemad panevad paika uudse tehnoloogia eesmärgid ning eetika. See loob Euroopa jaoks strateegilise küsimuse: kuidas tagada digitaalne iseseisvus ning olla samal ajal avatud ja kasutajakeskne?

Paneelides rõhutati, et koosjuhtimise mudel ei ole küll lihtne või odav, kuid sellest hoolimata vajalik, et see ei toimuks ainult ülevalt alla. Kui reegleid kujundavad üksnes riigid või suurkorporatsioonid, jäävad kasutajate, kohalike ettevõtjate, kogukondade ja tehnilise kogukonna vajadused tagaplaanile.

Euroopa tugevus võiks seisneda selles, et digitaalseid lahendusi kujundatakse inimõiguste, läbipaistvuse ja õiglase konkurentsi põhimõtetel. Interneti tulevik ei tohiks olla ainult mugavuse või kasumlikkuse küsimus, vaid keskenduda tuleks sellele, kelle käes on kontroll digitaalse avaliku ruumi üle. Saame nõustuda, et see peaks olema kasutajate käes - tehnoloogia peaks teenima ühiskonna, mitte maksimaalse kasumi huve.

Digiajastu demokraatia

Üks mõjusamaid arutelusid keskendus demokraatiale digitaalsel ruumis. Internet võimestab demokraatiat, kuid võib teisalt ka seda kahjustada. Valeinfo, valimiste mõjutamine, polariseeriv sisu ja platvormide vastutus puudutavad aina enam kogu interneti ökosüsteemi ning paneb küsima - kes vastutab.

Aruteludes jäi kõlama mure, et paratamatult on inimeste meediatarbimine muutumas - uudiseid saadakse aina enam sotsiaalmeediast ning traditsiooniline meedia jääb info kiires edastamises sellele kõvasti alla. Tavameedia usaldusväärsus on oluliselt kõrgem, teisalt ollakse majanduslikult nõrgemas positsioonis.

Kui valeinfo levib kiiresti ja faktikontroll jõuab selleni alles päevade pärast, on kahju sageli juba sündinud. Seetõttu ei piisa ainult tagantjärele reageerimisest - vaja on tugevamat infokirjaoskust, kiiremaid kontrollimehhanisme ning platvormide selgemat vastutust. Päriselu on näidanud, et vastutusest pigem taganetakse ning mõju ei oma ka rahalised trahvid. See ei lähe kokku aga Euroopa väärtustega, mistõttu on vaja teha jõulisemaid samme ühiskondlike kahjude vähendamiseks.

Eriti oluline oli mõte, et demokraatia kaitsmine internetis ei tähenda inimeste piiramist, vaid nende jõustamist. Kasutajatel peab olema selge arusaam sellest, kuidas info nendeni jõuab, kes seda suunab ja millised huvid võivad selle taga olla. Digitaalne avalik ruum vajab läbipaistvust samamoodi nagu füüsiline avalik ruum vajab usaldusväärseid institutsioone.

Digitaalne iseseisvus ei ole enam mugavuse küsimus

Digitaalse iseseisvuse aruteludes tõdeti, et Euroopa sõltuvus USA tehnoloogiast ei ole tekkinud üleöö, vaid oleme aastate jooksul teinud mitmeid otsuseid, mis on meid tänasesse olukorda toonud. Probleemil on kaks tahku - välismaised lahendused on laialdaselt kasutusel ning kohalikel alternatiividel pole olnud piisavalt võimalust turule sisenemiseks, kasvamiseks ja laialdase mõjuni jõudmiseks.

On selge, et Euroopa vajab tehnoloogilist võimekust, mis toetab avatud internetti, inimõigusi ja ausat konkurentsi. Innovatsioonist iseenesest siiski ei piisa: vaja on ka suutlikkust lahendusi kasutajateni viia, neid kasvatada ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks muuta. See on keeruline ülesanne, sest leida tuleb tasakaal kahe eesmärgi vahel: olla digitaalselt iseseisev, kuid mitte muutuda suletuks.

Konverentsil jäi kõlama, et digitaalne suveräänsus ei tohiks tähendada isolatsiooni. Pigem tähendab see võimet teha teadlikke valikuid, vähendada kriitilisi sõltuvusi ning tagada, et Euroopa väärtused kajastuksid ka tehnoloogias.

20 aastat .eu domeeni

Otseloomulikult räägiti palju ka .eu domeenist ning selle rollist Euroopa digitaalse identiteedi kujundamisel. Domeen kutsuti ellu Euroopa Liidu institutsioonide poolt, et tugevdada liidu digitaalset identiteeti ja nähtavust. See kannab edasi ka Euroopa väärtusi, sealhulgas on olulisel kohal ka keeleline mitmekesisus. UNESCO vaatest on keelte kadumine üks digiajastu suurimaid riske - kui need kaovad internetist, nõrgeneb ka nende nähtavus ja elujõud. Seega peaks internet olema koht, mis aitab säilitada meie kultuurilist mitmekesisust.

.eu-d nähakse kui rahvusdomeenide täiendina ehk kui Eestis tegutsev ettevõte kasutab kohalike klientideni jõudmiseks .ee tippdomeeni, siis Euroopa klientideni jõudmiseks .eu-d. Seda selleks, et olla usaldusväärne kohalikele, kuid samal ajal osa Euroopa ühtsest digiturust.

.eu leidis turule jõudmisega kohese kasutajaskonna - nimel registreeriti esimese päevaga lausa miljon domeeni. Täna kuulub .eu top 10 maailma suurima domeeni hulka veidi enam kui 3,7 miljoni registreeringuga.

Mida see tähendab Eesti ja .ee jaoks?

EuroDIG 2026 arutelud olid väga selgelt seotud ka Eesti kontekstiga. Eesti on harjunud mõtlema endast kui digiriigist, kuid digitaalne usaldus ei teki vaikimisi ning selle hoidmine nõuab vaeva. Sellega peab tegema järjepidevalt tööd, alates turvalisest rahvusdomeeni haldusest ja usaldusväärsest isikutuvastusest kuni valeinfo, küberpettuste ja DNS väärkasutuse ennetamiseni. Neis kõigis on domeeniregistril täita oluline roll.

.ee domeen on Eesti digitaalse identiteedi oluline osa. See aitab ettevõtetel, organisatsioonidel ja eraisikutel olla internetis nähtav ning annab kasutajale usaldussignaali. Samas kasvab domeenide roll ka küberjulgeoleku ja digitaalse maine kaitsmisel. Kui domeeninimi satub pahatahtlikesse kätesse või seda kasutatakse eksitavalt, võib kahju ulatuda palju kaugemale ühest veebiaadressist. Teisalt näitavad erinevad uuringud, et .ee tsoonis on DNSi kuritarvitamine üks kõige madalamaid Euroopas - teame, et selle taga on juba aastaid kasutuses olnud tugev isikutuvastus. Oleme sellega paljudele eeskujuks, kuid mis kõige olulisem - seisame hea kasutajate turvalisuse ning .ee usaldusväärsuse eest.

Interneti tulevikku ei kujunda ainult tehnoloogia. Seda kujundavad väärtused, koostöö ja valmisolek vastutada - domeeniregistritel, registripidajatel, avalikul sektoril, ettevõtetel ja kasutajatel on kõigil selles oma roll.