Uudised

CENTR Jamboree: mille taha takerdub domeeni valdkonna innovatsioon?

Sel aastal usaldati meile valdkonna innovatsiooni käsitleva paneeldiskussiooni korraldamine. Võtsime koos kogenud ekspertidega luubi alla küsimuse - kuidas saame domeenindust innoveerida, mis on selle takistused ning kuidas neid ületada. ICANNi tehnilise kaasamise juhi Ulrich Wisseri modereerimisel jagasid oma kogemusi ja nägemust EISi jurist ning registripidajate koordinaator Helen Aaremäe-Saar, .se registri esindaja Kristian Oman, Pawel Kowalik .de registrist ning iQ Globali tehnoloogiajuht Lars LG Forsberg.

Panelistid tõdesid üksmeelel, et domeenindus on oma olemuselt konservatiivne. Seda reguleerivad mitmed õigusaktid, teenus on kvalifitseeritud elutähtsana ning suur osa domeeniregistritest on tulu mitte teenivad hulgimüüjad. Raskendavaks asjaoluks on ka registrite toimimise põhimõtete ning reeglistiku killustatus - seega võib innovatsioon ühes registris küll toimuda, kuid enamasti ei laiene see teistesse riikidesse. Selle juurde kuulub veel fakt, et registri poolt loodud lahendused eeldavad tihtipeale täiendavad arendustööd registripidajatelt, kelle jaoks ei pruugi see pakkuda piisavat väärtust ning seega ei jõuga ka lõppkasutajani (isegi, kui registri tasandil on innovatsioon justkui toimunud). Seega on innovatsiooni pärssivad tegureid mitmeid, kuid nõudluse muutus ning uute põlvkondade ootused sunnivad mitmeid registreid enda tegevusi paratamatult üle vaatama.

Eriti aktuaalne on see väiksematele registritele, kelle igapäevaseks tegevuseks vajaminevad rahalised vahendid on sõltuvad tasulistest tehingutest ehk domeenide registreerimistest ja pikendamistest. Nagu mitmetes eelnevates kirjatükkides mainitud, seisavad paljud registrid ees kasvu pidurdumise või lausa vähenemisega ehk vajadus võib üsna kiirelt muutuda pakiliseks. Uued lahendused või teenused aitavad aga tasakaalustada registreeringute tulu vähenemist. Domeeni hinna tõstmine on tihti viimane ning põhjalikult kaalutletud abinõu, sest sellel võib olla mõju uute kasutajate saamisele (teiste Euroopa registrite kogemuse põhjal siiski mitte alati).

Ekspertide sõnul leiame valdkonnas siiski omajagu innovatsiooni - näiteks Eesti ja Tšehhi registri domeenioksjonid, DNSi kuritarvitamisega võitlemise tööriistad, statistilised tööriistad ning prognoosivad mudelid jne. Lisaks toodi välja, et teatud mõttes on innoveerimiseks andnud oma hoo viimastel aastatel välja töötatud direktiivid. Neist kõige kurikuulsam on NIS2, mis tõi turule hulganisti isikutuvastusteenuseid, nende seas on ka meie eeID. Suur osa innovatsioonist toimub ka “kaardinate taga”, mis muudavad registreid turvalisemaks ning annavad vajaliku säilenõtkuse, kuid mida registreerija ei pruugi tunda või näha. Samuti mõjutavad domeenivaldkonda mitmeid IT valdkonna arengud laiemalt, st tekib justkui ootuspärane standard.

Publikust kõlas ka mõtteid justkui ei peakski domeenindus olema valdkond, mida peab ilmtingimata innoveerima. Eriti, kui tõmmata paralleele näiteks elektri- või veemajandusega, mis on samuti ühiskonna ja ettevõtluse toimimiseks vajalikud, kuid mis on oma funktsiooni täitnud suuresti muutumatuna juba aastakümneid. Samuti jagati, et innovatsiooni ei peaks tegema lihtsalt tegemise pärast, vaid uued lahendused peaksid pakkuma leevendust turul olevatele probleemidele. Neist kõige aktuaalsemad on dropcatcherid, andmete korrektsusega seotud küsimused ning uue põlvkondade kaasamine.

Panelistide poolt jäi kõlama mõte, et innovatsioonist ei saa me ühel hetkel tõenäoliselt üle ega ümber. Seejuures on registritel oluline roll kaasata arendustesse registripidajaid, et innovatsioon ei jääks vaid registri tasandile. Ambitsioonikas on loota registrite standardieerimisele, kuid paraku pole selleni mitmete aastate jooksul veel jõutud. Lauale toodi ka domeeni väärtuse mõtestamine: kas registrite jaoks võiks selles olla midagi enamat kui ainult domeeni registreering ja selle pikendamine. Levimas on esimesed ideed väärisdomeenide, järelturu lahenduste ning krüptodomeenide pakkumises. Ambitsioonikad ideed ning uute paradigmade loomine ei pruugi olla enam kaugel, kuid seejuures on kõige olulisem silmas pidada klientide vajadusi ning nõudlust.

Lisaks paneelarutelu korraldamisele jagas Helen Euroopa kolleegidele ka meie domeenioksjoni kogemusi. Seda eelkõige dropcatcheritega kaasnevate kitsaskohtade lahendamiseks, millega seisavad paljud registrid ja kogukond paratamatult silmitsi. Eesti lahendusest inspireerituna tõi oma kustuvate domeenide oksjoni eelmise aasta suvel turule ka Tšehhi register, kelle kogemused on olnud seni igati positiivsed. See annab teistele Euroopa registritele loodetavasti tugevama signaali oksjonite tõhususest ning eesmärgistatusest.

Kogu Jamboree oli vaieldamatult sisukas, teemaderohke ning täis mitmeid kohtumisi. Tegemist on ühe kõige olulisema valdkondlikku üritusega, kus jagavad enda mõtteid ja kogemusi mitte ainult tehniline kogukond, vaid ka juhid, koordinaatorid, turundajad, juristid ning registripidajad. Taolise võimalusega kohtumisi ei ole palju, seega oleme sellest võtnud alati maksimumi ning toonud parimad praktikad ka Eestisse.